Sõnale ilus leiti 1087 luuletust
Jõulukuu on kallimatest kallim
Aeg viimaseid tunde lööb kokku,
varsti käes on jõuluõhtu.
Minulgi jõuluplaanid küpsevad peas,
uusi mõtteid tuleb aina reast.
Kuusepuu on ehteis juba,
särama on löönud tuba.
Aknast sisse piilub kuu,
tahab tuppa-, kuid ei mahu ju...
Terve ilm vajab helgust, valgust,
sellel kaunil jõulukuul.
Jõuluaja rahu on kallimatest kallim,
kallimatest kallim on jõulukuu-.
Soovide Jõuluvana
Varsti tuleb jõuluvana,
valges pikas habemes.
Kõikjal, kus ta ära käib,
maha jätab soove häid.
See on soovide Jõuluvana,
tal soovikott on üle õla,
soovid, mis on palutud,
kõi on kotti mahtunud.
Nõnda soovide Jõuluvana rassib,
soovidest pungil kingikotti tassib.
Varsti süttimas on tuled,
jõulutuled üle maa.
Üle maa-ja ilma suure,
üle taevakaare ka.
Jõulud on ju tähtsad, suured!
Ellu ärkab terve maa.
Tõesti jõuluaeg on ime
Tõesti jõuluag on ime
ei lase kurbust südamele,
kuigi kurbus tahab tulla,
tahab rõõmu hinges murda,
kuid ei jõuluajal juhtuda saa see.
Kui süda rõõmustab
ja hingel on hea,
täituvad kõik salasoovid pea,
sest jõuluaeg on tõesti imeline!
Sel ajal kohta ei ole muredele-seda mitte...
Jõulud hakkavad veerema
Jõulud hakkavad veerema,
üle mere ja üle maa,
taevalaotus hakkab lund jagama
igale poole, et küllalt saab.
Päkapikud hoogu juurde lisavad,
kingikotid kiirelt täituvad,
lapsed jõulusalme pähe õpivad,
pagari piparkoogid ahjus valmivad.
Kuusepuud tuppatoomist ootavad,
kauneid ehteid saada loodavad,
soov neil särada ja ilutseda
ja jõuluootel inimesi rõõmustada.
Jõuluootus
Jõuluootus toob armastust juurde
tunned, kuis hellus voolab südame
Jõuluaeg toob kauni tunde
suurt rõõmu hingele
Jõuluaeg toob mälestusi
korjab välja hinge seest
Jõuluaeg toob pered kokku
mälestab hingi, kes taevateel
Kallis, kallis jõuluaeg
ootan sind nüüd iga päev!
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Imeline advent
Mis imelik tunne on südamel,
hing sellest rahu saab.
Valu hakkab vaikselt taanduma,
milline rõõm on südame peal!
Advendiaeg ongi ju selline,
mis rahu toob hinge peal....
Advendiaeg liidab südamed,
kuivatab pisarad põse pealt,
toob armastust hella ja head.
Jõulud on nii lähedal
Jõulud on nii lähedal,
süda ütleb mul,
rõõm mu hinges askeldab,
tegemist on küll.
Kuusk mul silma pilgutab
igal hommikul,
valgus vastu naeratab,
kuusel sära küll.
Jõuluootus magus on,
rõõm sütitab meelt.
Jõuluaeg on kõikidest ilusam,
ta tulek rõõmu teeb.
Päkapikula
Tule suur ja tule väike,
tule kogu perega,
Päkapikulasse kõik me
püüame ära mahtuda!
Päkapikulas on tore,
rõõmu ja lusti on kuhjaga.
Seal me oleme üks suur pere,
pole kurbust, pole nuttu ka.
Päkapikulas ei maga keegi,
nõnda energiaküllane on see maa.
Päeval ööl ei ole vahet,
aeg ei iial otsa saa.
Päkapikula avatud on talvel,
kui paks ja kohev lumi maas.
Päkapikulas alati on valge,
suurt rahu leiab jõuluaal.
Tule Päkapikulasse juba täna,
leia üles muinasjutumaa!
Seal on soojust, hellust, valgust palju,
rõõme jagub kuhjaga!
Lumehaldjas
Nägin lumehaldjat unes,
nii valge ja nii kaunis ta.
Valged lumelapsed süles,
nii õrnad ja nii imelised nad.
Lumi säras igas paigas,
lumehaldjas lund juurde lennutas.
Üks lumelaps aina tänas,
teine lumerohket talve ennustas.
Valge oli kogu maa ja taevas,
valge oli kogu mu unemaailm.
Mulle kingiti valge õnnelaegas,
mul valgusest lõi särama silm.
Nii tõene kõik see uni oli,
kuskil lumehaldjas päriselt on olemas.
Tuleb aeg, kui särama Iööb jõulutuli
ja valge rahu katab maad.
Nägin lumehaldjat unes,
nii valge ja nii kaunis ta,
nii kurb, et sellest unest,
ae .....
Uue autori algus
Kirjutan, luuletan, joonistan,
Teen seda vaid
sest oskan ja tahan.
Motiveerib mind:
Armastus ja vaen,
viha ning raev.
Mälestused kaunid, mineviku kaja.
Neid loometööks mul vaja.
Olen selle teksti autor,
Selles pole kahtlust,
Täna kuulub mulle,
Autorile.
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.
Õnnelik sügispäev
Kel sünnipäev on täna
sel kaunil sügiskuul
see õnnest täna särab
ja kulda valab kuu
Ei vihmapilvi ole
taevas kõik selge on
ja tuul, mis nii mahe
su põski paitamas on
Su ümber kirjud lehed
kergelt lendlevad
ja linnukesed oksal
õnnest hõiskavad
Sünnipäevalapsel
üks päev on õnnelik
missest, et väljas sügis
on pisut murelik
Sügis veel ei taha minna
Sügis veel ei taha minna,
kondab maal ja kondab linnas.
Viskab seljast kirju rüü,
see on talve-tuleku süü.
Kuldsed kingad jalast heidab,
samblasülle ära peidab.
Mõtleb, mida võiks anda, võtta veel,
et väga kurvaks ei muutuks meel.
Nõnda sügis ringi kondab,
kondab maal ja kondab linnas.
Peidab, jätab maha midagi,
kuldne sügis hinge püsima jääb alati.
Nägin sügist tantsimas
Nägin kuidas sügis tantsis
lendles tuule tiibadel
keerles õrnas udukuues
kirjud lehed kaaslasteks
Juustes olid pihlamarjad
kaelas jõhvikatest kee
jalgu kattis põdrasammal
mustikatest täpid sees
Sügis muudki keerles, keerles
puudutades taevast, maad
puudutades minu hinge
tänulik nüüd olen ma
Sügislehekesed
Kahju, et sügis
kõik lehekesed puudelt korjab
paljaks jätab ja ilu võtab.
Lehtedeta puud nii
valus silmale on näha...
Tuleks talv vaid lumega
lööksid puude oksad särama.
Mõnel puul on lehti palju-
tugevad on tammepuud.
Sügistuuled oma rammu
katsuvad sihvakal kasepuul.
Mina iga puu alt korjan
sügislehti ilusaid.
Kõik nad suureks vihuks köidan
ja hoian oma südame all.