Sõnale ime leiti 2703 luuletust
Ime...
Tundsin sinu puudutust enne,
kui sind silmasin
või situatsioonni hinnata märkasin.
Aru sain, mis toimumas on.
Põsed kuumamas. Enda nime vist ka mitte mäletamas.
Moment, mil taipasin,
et mu kätt leida üritad,
selle sinu poole sirutasin.
Sa hoiad minu kätt,
õrnalt pigistades.
Vaikselt. Ettevaatlikult.
Nihutasin end sulle lähemale.
Sääred, põlved lembelt üksteise küljes,
toetasin oma...
sinu õlale puhkama.
Sära minu sees pulbitsemas.
Tõesti jõuluaeg on ime
Tõesti jõuluag on ime
ei lase kurbust südamele,
kuigi kurbus tahab tulla,
tahab rõõmu hinges murda,
kuid ei jõuluajal juhtuda saa see.
Kui süda rõõmustab
ja hingel on hea,
täituvad kõik salasoovid pea,
sest jõuluaeg on tõesti imeline!
Sel ajal kohta ei ole muredele-seda mitte...
Armastuse ime
Üks armastus tuleb... ja möödub.
Liigagi lähedalt.
Jätab su meelde ja hinge
lootuse vähemalt.
Teine armastus tuleb... ja mõjub,
paneb soonedki tuikama.
Pöörab maailma õigetpidi,
aga süda jääb huikama.
Kolmas armastus tuleb - ja jääb.
Kuni asi või olu muutub.
Samastub öö ja päev...
Tema su elujoont puutub.
Neljas armastus tuleb - ja on,
olgu valgus või pime.
Tema võib tulla... ja minna.
See armastus
ongi ime.
/Mari Uri/
imede ime
mööda teed läheb mees,
kellel pikk habe on ees.
selle sees mingi mari,
varsti neid oli juba kari.
tema ees lonkab mutt,
lõua otsas väike karva-tutt.
näeb siis mees, et kõik on pees
see kõik sündmus sündis tema ees.
vanamutt jäi auto allla,
hapusupp käis persest välja.
mees see vaatas mutti,
tundis keres kuuma jutti.
mutt see tõusis püsti,
nagu keegi oleks teinud talle süsti.
mees see oli kohkunud,
olek äärepealt kokku kukkunud.
mutt see tuli ja tegi nägu,
nagu oleks ta kägu.
mees see vaatas veel tagasi,
ning sammus edasi.!
marju matt
Lollusel pole piire
Üle 5 aasta möödunud
kui teadlane mängib jumalat
eetikas piire ületanud
tahetakse teha moodus kavalat;
näiteks seaembrüol inimese rakud
mõte kasvatada loomades
oleksid inimorganite omanikud
end elupäästjatena esindades;
100 000 ainuüksi Euroopas
ootab järjekorras uut elundit
haige tervis nagu koopas
on vaja paremat meetodit;
seega Jun Wu ja Bjoern Schwer
neil on võlurit oma nahas
ent kuskohast jookseb eetika veer
kui inimene mõtleb sea kehas?;
kuna Hiinas siga aus loom
mis segab sellega suhe rikkuda
kui säärane on rahva idioom
siis äkki parem siga ni .....
Imekotid
Mul sobib paljalt magada
sest olen noor sell
miski ei lase mul segada
kui selleks äratuskell;
ümber pöörates tunnen
kuidas kotid jube süldid
näpud ümber nende panen
mis mu poisid küll mõtlesid?;
et nagu veskirattad
isegi lamades need lendlevad
kuidas seda küll seletad
et pealekauba sügelevad;
võiksin nendega lipsu punuda
üle õla visata, uksi avada
ümber kingikottide mässida
ning üle maja katuse ronida;
või siis teha helikopterit
et otse nudistide randa lennata
rahvas vaatab telerit
kust uut kangelast saab kohata;
lähen otse Venemaale
Putin võ .....
Kevade ilu ja võlu
Kõik teed on kevadele valla,
päike taevast kiiri kallab,
rohetavad metsad, aasad,
vulisevad kevadveed.
Linnud pesal askeldavad,
igal oma kaaslane-,
paariline armsake,
pesas väike munake.
Nukkumise aeg sai läbi,
liblikatel kaunitel...
Suur on sündimise vägi,
imekaunil kevadel.
Lillenupud avanevad,
õiteilu kõikjal näed,
puudel pungad pakatavad,
mahla tüved nõristavad.
Emadepäevagi kevade
on kinkinud kallitel' emadel!
Kevad
Talve ei mäletagi enam
kevad on ju palju kenam
Lillevanikuid täis on aas
linnulaulust rõkkab laas
Kiirelt vulisevad veed
rändlinnud on tagasiteel
Rohututikene mullast tärkab
kevad loodust üles äratada aitab
Kevad soojalt südameisse poeb
hingel on nii mõnus soe
Tahad või ei taha sa
põue poeb ta ikka salaja
Kuula kevadet
Ilm nüüd nutujoru ajab,
märjad on kõik teed ja rajad,
jääpurikad kõik on vees,
üleni, üleni pisaratekees.
Lumememmede kaabulotte
nirisev ojakene veab,
kellukad kõik lumehangest,
välja pistnud oma pead.
Kevad on nii imeline,
kevad kuulamise aeg.
Kevad põue poeb nüüd sulle,
kingib rõõmu iga päev!
Armastus
Päike tasapisi vajub,
pilvesülle unele,
kord nüüd armastusekuul
on tõusta õhtutaevasse.
Armunud paarid kuuvalgel,
ühte heidavad,
aga kuulapsed-tähed,
oma silmi peidavad .
Armastus nüüd elab,hingab
ja tõuseb taevani!
Elu uus taas ellu ärkab,
nii või teisiti!
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Imede ootuses
Nina eest veerevad päevad
öödki on lühemad
Maa ja taevas on vaevas
kuskil täht on vilkumas
Sügispimeduses ammugi olen
sügis pilkane on ees
Taevane isa,kus oled?
Näita mul väljapääsu teed!
Kerge ei ole ju olla
alustada lõputut teed
Pole enam kellele loota
ime on pääsemise tee
Mänguasi
Intro: G, D, C, G
(Jutustavalt 1 salm)
D A
Igal lapsel on oma mänguasi,
C G
Millest ealestki ei ta ära väsi,
hoides kaisus siis kui kardab või on uni
ning tihti veel ka siis kui minna tuli
külla sõbrale või lasteaiale,
vanaisale ja vanaemale...
Refr.
G D
Igal tüdrukul on oma nukupreili,
C G
igal poisil oma mänguauto just,
G D
kuidas mänguasi oma lapse leidis –
C G
las see jääda teispool saladuste ust...
Oma mänguasi meelde jà .....
Mänguasi
Igal lapsel on oma mänguasi,
Millest ealestki ei ta ära väsi,
hoides kaisus siis kui kardab või on uni
ning tihti veel ka siis kui minna tuli
külla sõbrale või lasteaiale,
vanaisale ja vanaemale...
Igal tüdrukul on oma nukupreili,
igal poisil oma mänguauto just,
kuidas mänguasi oma lapse leidis –
las see jääda teispool saladuste ust...
Oma mänguasi meelde jääbki meile,
vahest suuremana tuleb igatsus,
siis otsideski riiulist ning leides
ootab teda tugev kallistus,
sest tänutunne mänguasjale
on soojuse ja turvatunde eest...
- Tarmo Selter -
