Jõulud tulevad tasa,tasa Hinged laulavad tasa,tasa Hinged nutavad tasa, tasa Hinged tulevad tasa, tasa Hinged lahkuvad tasa, tasa Jõuluaeg on tasa,tasa
Jõulud tulla võiks ju täna Ehk maailm jääks siis rahule Ei varem jõulud tulla taha Kannatus murrab südame
ei anna rahu käele kritseldatud tahud mis peidavad endis mure lõpmatu pimedus mis peletab saabuva päikse ja Sinu naeratus mu maailmas nii väikses
Minu südames on Ta alati kodus. Ma leian Ta alati sealt. Ja leian alati tee Tema juurde. Kasvõi kõige pimedamal ööl, mil silm jalaesistki ei seleta. detsember 2011
Issand Sinu armastuse valgus täitku meid varvastest juuste otsteni nüüd ja igavesti aamen eal hing siis ei raagu meel vastu pimedust naaldu öö me kohale üleni kaardu
Pimeduses varjud Keegi öösel karjub, vaatama sa lähed kommi sõda tuleb
Pole kaugel aeg, mil valgus tuleb, pimedus sureb, särama löövad jõulutuled.
Vaatamata pimedale ajale, leian natukene rõõmu enesele. Iga päev tõusen uuele rajale, ulatan käe helgemale elule.
Pimedikus valguse vari, paar surnud rotti, nari külmad rõsked seinad vajub varsti lagi hullunud mõistus, valed süüdistav, hale ja kole küsin lõpuks, kes ma olen?
Kuulen vaikset hundi ulgu, öös pimedas. Kuu taevaveerel kõlgub, tähed siravad. Alles päike paistis taevas, valge oli ilm. Tunnen, kuidas hing on vaevas, valus on maailm.
ma ei tea isegi miks vaadata ei taha eha valguses põlevaid pilvi öös flokside õitsemist augusti sametist pimedust miks lasen taluda hingel nüüd suve järele kisendust
Tohutu laviin kurbust vajub, vajub voolates tasa, läbi eha, pimeduses ja valus, sinna, kus leidub armastust ja ilu, tahtetute ennastsüüdistavaid õnnetuid karjeid.
käel ununenud oli Su naha puudutus suul huulte hõõgus see verel unes meenus hinges ärgates rõõm et mälu leebus lahusolu valu öö pimedusse neeldund
ma eksisin Sa oled minu eest palju võidelnud ja Sa uskusid minusse isegi kõige pimedamatel aastatel isegi kui Sa seda välja ei näidanud ma eksisin ja Sul on õigus
Leides metsast kauneid õisi naeratan ma jälle taas, imetlema jääda võingi metsailu Tallinnas! - Tarmo Selter - 2023
Sädelus mu tiibadel, imed mu elupäevadel. Päikesekiired mu ninal, lained liivarannal. Soovin sul head päeva ja vähe hingevaeva. Palju päikest ja rõõmu igavest.
Mingid kaks tüüpi küsisid sinu kohta. Ma ei andnud neile sinu numbrit, andsin aadressi! Lubasid sinu juurde tulla. Nimed on õnn ja rõõm!
rõõm võib olla ka lihtsalt sellest päev on kauem valge vähemaks jääb pimedust teedel libedust ahju tarvis terveks talveks jätkub kuuris kuivi halge
Öö tõmbab pimedad kardinad ette. Kardinate vahel vihmapiisad mängivad. Tuul on vaikne, kuid puhub kõledalt. Tunnen end natukene kõhedalt.