Sõnale imetlus leiti 18 luuletust
Midagi ses piigas....
Ses varahommikuses sumes
ma siiski tajun midagi ses piigas
Miski sinu juures on teisiti, kuid mis
Kas lubad, vaatan sinu silmist
Sinna sügavale peidetud on vastus
miks oled nii küündimatult kaugel meist
Kes inimestena ei oma vastutust
Kas tohin heita pilgu sinu hinge
Hinge, mis ometi on nii eksimatult kaunis
Seal kübetki ei ole seda kuratlikku himu
mis iga teise inimese hinge puurib
ja käsib teha kaunis kurje tegusid
Imeilus
Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.
Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine...
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.
Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse...
Vist Jumal kolis elamisse.
/Mari*Uri/
Sa ju tead...
Kui saaksin soovida omale ande...
siis sooviksin laulmist ja laulaksin Sulle.
Sooviksin veel tantsu, mis köidaks Sind tunde
ja kõige rohkem luuleandi, mis õli valaks tulle.
Kuid olen puu, mis ei sammu, vaid tammub...
On vaikne ning muutub nii aeglaselt.
Kellega seiklused juhtuvad mitte täna, vaid ammu...
Kes pigem rändab seespool kui väliselt.
Aga ma hoolin Sust väga.
Ma imetlen Sind,
seda Sa ju tead...
Soovin Sulle headest parimat head.
Asko
Targad
Targad siin, targad seal,
targad iga tänavanurga peal -
neid on tõesti palju,
ei jää neist iial puudu
Samas leidub ääretult vähe neid,
kelle sõnadel on tõelist kaalu
ning ei ajenda neid raha
ega sunni neid takka kellegi king -
neil on oma hing,
sealt hingest ei kostu ainult ving
Tark ei ütle enda kohta kunagi,
et ta on tark
ja ei ole tal vaja kellegi imetlust,
vaid see kõik kajastub tema enda olekus
Meeletus
Tuled – su palgede kahvatus
Saab nagu kuuvalget tuppa heitma,
Ning mina pean oma imetlust peitma –
Meeletus!
Räägid – kui lõhnavoog tõuseb su hääl,
Mähib violetina sammetina:
Raskelt mul õnne värisev sina
Hinge pääl!
Kleidi voltidest leidma mu kätt
Oled kui ennegi irgas ja varmas:
Sinu sõrmed mu randmel, armas,
Kui vinjett.
Joobuma, joobuma, joobuma
Pean ma – ning näkku sull loobuma.
Päev
Ma purjetan all sinise purje:
Oma kohkunud imetlust kui hõõguvaid urje
Kõigile, kõikjale kannan ja paiskan,
Kui raisataks kulda, nii oma liigpunast südant ma raiskan.
Kaks on mul tütarlast – olen neil ema või õde?
Kadakmarjasilmine üks ja teine on blond nagu nisu;
Ah: nende väikesed käed mu käte tukslev sisu,
Ehk kui mul sõrmed neil soojas lokkide siidis,
Pähkelpruunis ja kullases niidis,
Mis nii pudenev-pehme kui lume hebenev hõde,
Mänglevad, palmides neisse verevat paela,
Ehk võilillevartest kui põimin neil kee ümber kaela.
Jookseme alla siis kumerast kingu .....
Introduktsioon
Arg astun templi - vaene piligrimm,
Jäänd veidrais nägemusis linna järge linn,
Kust saadeti mind ikka edas, edas -
Mind miski askus käsi pidi vedas.
Su kotta jõudnud, tolmund purpurrüüd,...
Mis karjatus, mis imetluse hüüd,
Kui altarruumis, pühapilte kohal,
Naist ilust jumalikku nägin tiigri nahal.
Ei ühtki lühtrit, - ainult keha valgus,
Nii põlvitasin tarretund Su jalgus
Täis igatsusi - palveid, elujanu,
Kuid enda avalduseks - ei mul olnud sõnu.
Ja uuest, hirmund, kisendada tahtsin...
Vaskkujuna, kurttummalt kaua vahtsin
Su võidusäras jumend palge,
Mis oli kahvatanud enne .....
vanapaar
Vanapaar võttis istet pingil
ootamaks saabuvat rongi perroonil
läbi elu saatnud kindlalt on
kahele kuuluv armastuse ekspress.
Erinevas peatustes on kogutud
ilusaid hetki - mälestusteks
erilisi sündmusi meenutamiseks
elu on elamist maailmas väärt.
Lapsed keda kasvatatud armastusega
Lapselapsed keda oodatud igatsusega
hoiavad neid kullana nad südames
läbi saatuse raskuste minnes.
Ma vaatan nende silmi.
Näen imetlust pilkudes.
Näen õnnelikuks olemise valemit.
Näen vajadust teineteise järele.
Vanapaar võttis puhkamiseks istet pingil
olid just viimase rong .....
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.
Liilia
Mu lemmiklill on liilia--
nii uhke,väärikas ja puhas...
Ta kedagi ei kummarda
ja õitseb kuningatekojas.
Ei palu iial imetlust
ja halastust ei kerja.
Ta ise ongi.....imetlus,
nii pilkupüüdev,lummav.
Kui mõtteis möödud temast,
siis lõhn sind seisma sunnib.
See liilia nii kena,
et lille poole kõnnid.
Ma tahan olla liilia....
see, tabudeta õis.
Ka päevi tahan nautida....
nii elada veel võiks.
Ma ei taha sõprust vaid armastust!
Ma kardan inimesi
Kardan olla üksi
Sest köik keda ma imetlesin
Tömbasid alla mu püksid
Jätsid mind pimedusse
Jätsid mind maha
Töbasid välja selle imetluse mu seest
Löid noa selja taha
Kardan olla söber
Vb olen lihtsalt nöder
Vaikimine kuld, rääkimine höbe
Elu on karm ja kröbe
Kuumutab kui hull
Kuni vaimuhaigust pöded
Näitab sulle tuld
Kuni oled söge
Jah.... Ma kardan olla su söber
Las ma ütlen teile
See mis juhtus eile
Jagasin oma südame teile
Rebisite selle puruks, ei tundnud leina
Nüüd peksan pead vastu seina
Antsite mul tuld kui mina andsin leib .....
Valguse torm
On torm
ja vihma kallab oavarrest
See on tõe vihm, mis voolab
Alla mööda mu külgi
Nagu hane selga vesi….
Aga siiski, ma tunnen külma...
Selgroogu läbivaid värinaid
Sest tõevihm on happeline,
Augustades mu eneseimetluse peegelpilti
tõelisi avasid…
Millest paistab esmakordselt
Sisemine päike, saades üheks osaks,
Valgusetormist!
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....
Teater
Elu
nagu sõnadeta maal
poolkaares amfiteater
milles pole ühtki rida
vaid lava
ümber piirab rõkkav saal
sel ootad
valmistud ja ootad
ei-tea-mida
Leib söödud
vist jäi määrimata või
uni pakub kooke-jooke paremaid
käeulatusse veeretada võib
küll võimeid varemaid
kuid narriks teeb
ja kuningaks
jah paljalt kuningaks
ka see
Naer naljaks
sees keeb katel vihasem
triipkoodidest pead lugema
su saatust
tagasi pugema, kus koib
maitseb lihasem
et jätkuda saaks
tõotatud
kolm vaatust
Jälg jäetud
kera keerand uue pale
valgus haarab fookusesse teised
suur va .....
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Enne kui sain emaks
Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.
Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.
Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.
Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
.....
