Sõnale ingel leiti 424 luuletust
Ingel
Ingel, mässi oma tiivad ümber minu
võta vastu mu hing
tahan olla sinu
sai läbi see igavene lahing
ingel, mässi oma tiivad ümber minu
et saaks uue võimaluse
ingel, tahan olla sinu
seda ihkan, kingi mulle oma helluse
ingel, mässi tiivad ümber minu
hoia mind sellest patusest maailmast
tulest, veest ja vasktorudest olen läbinu
on soe su embus pikast külmast
vaatad mulle silma, olen see üksainukene
vaatasin vastu, olen su ees pisikene
tõuseme õhku, et viia mind kaugele
ingel, saada mind teele
Ingel punases
Su silmad on inglilt,
kuid kuradilt said suu.
Ussitanud on su hing,
kuid kaunis kõik muu.
Sa oled kui fataalne madu,
kellest peaks eemale hoidma.
Hoiatusi on mul olnud sadu,
kuid ei hooli neist ma.
Ma olen su järele hull,
ma teeks su nimel kõike.
Mõistust on järele jäänud null,
südame endal välja lõikaks.
Ingel
.Nad ütlesid, et tunneli lõpus on valgus / Arvasid, et see on uue algus
..Et paremaks läheb kõik / Läbi on see kole lõik
..Kui oled kui ingel
....Murtud tiibadega
.....Kui langed kiiresti
......Põlend sulgedega
.......Ei näe su silmad valgust / Pole sulle mõeldud uut algust
.......Vaid halvemaks saab minna kõik / Kohe ajalukku kirjutatakse kurb lõik
......Siis agooniat tervitad
.....Endas kõik sillad põletad
....Siis jätad hüvasti
...Kõik põletad
..Pimedast nii sügavast leiad end / Mõistad, et see lõpu algus
.Et lõppeks ometi see kõik / Soovid vaid
******** .....
Kaotatud ingel
Ma pole näinud teda kõndimas
Aga ma tean et ta kõnnib nagu ingel
lumesajus paljajalu
justkui hõljudes
Läbi lume ta ei vaju
Ma pole näinud ta naeratust
Aga ma tean et see on samas armas
Kui ka lõikav
Sest mu pea saaks nii vaevatud
Kuidas seda naeratust
Ainult endale võita
Ma pole teda hoidnud
Aga ehk nii ongi parem
Sest kui sul on käes kõik
ja see kaob
siis tühimiku tühjus on tühjem
kui kunagi varem
Ma pole teda näinud
Ent kuskilt nagu tunneks ta hinge
Olen elus kaotanud palju
Aga tema on kaotatud ingel
SA KURADI INGEL
sa kuradi ingel, seina peal
kes sul palus ilmuda !?
sa kuradi ingel miks oled sa siin.
miks pole varem näinud ma sind
kes küll tiibu sirutades tuleb mu juurde
kes mind valvab unepealt
kui oleks varem seda teadnud
poleks ärganud ma eal.
ma rahutuid öiid mööda saatnud,
teadmata et ta on seal
ja veel palju muutki tehutud,
loodan et tea ei tea
kui kuradi ingel, sa tungisid mu hinge
sa tahad kõike, mis mul anda on,
sa kuradi ingel sul annan ma hinge
kuid minema siit, siis tuuled su viiks
sa kuradi ingel,..
langev ingel
on külmund ära
pehme sulepadi
mis kasu uduvillast
kui on
teise seljast
pool pirukast
ei toida iginäljast
nii kokku voldituna
lipik saab
a-neljast
lööb piku päid
kuldpuuri võrguraam
oh kes küll paneks
pliidil
tule alla
seep kahaneb
ja elupäevamull
kust sarvega lööd
ükskord
ukse valla
Sanya
Langenud ingel
Oled langenud ingel,
kes käinud on viimse sammu,
võtnud kõike südamesse ja hinge
ja enam elamiseks ei jätku rammu.
Langenud ingli elutee
on väga kurb ja lühike,
tal muud enam üle ei jää,
kui silmad pisaratest kuivaks pühkida.
Langenud inglil...
...tal pole mõtet enam elada.
Kui ta langenud, ta tõusta enam ei saa,
palun lubage tal paradiisi minna.
26.05.2009
Nüüd üksinduse pehme tekk mind katmas.
Veel sajab akna taga juurde leebet lund
On valu minus juurde võitnud maad,
Poeb hinge kurbus, muutub meelelaad.
Tunnen-saabunud on lahkumise tund.
Ei tea, miks päevast-päeva unistan vaid surmast
Ning plaane teen, kuid ümber mõtlen tihti.
Kas on mu soovidel ehk liiga mitu kihti?
Võiks hoopis joobuda ju sinu hurmast!
Teen valiku, nüüd üksinduse pehme tekk mind katmas
Ja hiljem metsaveeres vedeleb mu laip.
Jääb katma mind vaid valge lumevaip.
Ei leidu kedagi, kes oleks mind seal matmas.
Veel hüüan Sind
Aeg jõi tühjaks
Sulle kirjutatud suudlused
Kestad sind ei kõneta.
Hajud öös, pudened peost,
Üha enam ja enam
Kaotan su silmist.
Vihm röövib su jaljed.
Võimatu järgneda.
Veel hüüan sind,
Karjun öösse oma hinge.
Ometi sa ei kuule:
Vaikus vangistab sõnad,
Tuul viib nad kaasa.
Vaid mälestus jääb
Su pehmetest huultest.
Ja su külmad, hoolitsevad käed
Mis veel suutsid rahustada,
Vaigistada lööma...
Hoiad neid nüüd taskutes,
Soojendades neid seal
mitte minu tule paistel
Parastav paratamatus,
Kas pole?
Kui puudutad mu hinge
Mäetippudelt vaatab tagasi õhtu viimane päike.
Tema läheb , aga soov jääb meiega.
Seesama, mille oleme igal hommikul talle andnud
Saatmaks meid läbi päeva ja meid seob.
Tuleb oodata uut koitu
Mis kõige ilusam kui puudutad mu hinge
Oma viibimisega minu embuses.
Mu kallis
Me oleme, sest me ei taha
Ja elame, sest nii on antud.
Oh uue päeva päike , palun ole helde.
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Ootusärevus
Miskit minu hinges toimub,
süda ärevalt, ärevalt lööb.
Ei saa magusast tundest lahti,
ootusärevust täis on päevad ja ööd.
Nüüd ta jõuab, aina jõuab,
lähemale südamel.
Valge ingel taevas liigub,
kiigub lumepilvedel.
Minu süda on nii vaba,
rõõm on valla tunnetel.
Ei ma rahus enne maga,
kui saan olla jõuludes.
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/
Langenud
Ma mõtlen
ingel küll
miks on sinu tiivad
alati stardivalmis
miks pole need kui lindudel
kehapidi kokku pakitud
Kas sa kardad midagi
ehk saatanat
tõsi- kuna oled kodust na kaugel
tundud na haavatav
ehk kardad mind
päriselt mind teadmata
mind- loomulikku inimest
ehk kardad iseennast
kardad langemist
kardad et lõpetad minu käte vahel
Ära karda
mu ingel mu iludus- tule
minu juures on ennegi ingleid käinud
kõik nad on rahule jäänud
tiibadega pole seni ükski olnud
aga vaevalt need segavad
ilus oled sa küll
ehk teistest ilusamgi
luba- ma vaatan sind lähemal .....
Ukraina memmekene
Ukraina memmekene nutab,
hinges valu ja kurbus südames.
Kodu pole enam võtta,
kõik on pommitatud varemeiks.
Madal majakene oli,
remonditud sai kevadel.
Koduaias õitses suvi,
lokkas vili põldudel.
Memmekese armas taati
suri ära kurbusest.
Leina nüüd on mitut sorti,
valu suur on südames.
Memmekene taevast palub,
mis on alles jäänud veel.
Pilvel ingel istub, pasun
käes.
Pasun hõikab õige-varsti:
"Rahu tuleb maa- ja südame pääl'!
Unistused
Unistan lumest valgest
ja selle krudisevast kõlast..
Unistan kergelt langevast lumehelbest,
mis mu peos vaikselt sulab.
Unistan hõbehärmas kuusepuudest,
mil neid tuppa tuua saab.
Unistan valgest kuupaistest
ja tähtedest, mis ta ümber siravad.
Unistan valgest jõuluinglist
ja soovide täitumist reast.
Unistan jõuluajast vaiksest,
mis rahu toomas hinge peal.