Sõnale ingli leiti 204 luuletust
Ingli puudutus
Igal aastal üht ingli puudutust sa ootad
ihkad tema järele
On üks lootus,on üks ootus
Ingli puudutus
on väljapääsu tee
Kui tuleb ta,siis valgust toob
su hinge
Hinge paitab-ja see on imehea
Ja kui sa oma elu nimel võitled
ilmub Ingli puudutus-Sa tea!
Juba kuuledki
kui kuulatada oskad
õrna helinat ja tasast sahinat
Kõik lööb särama
su sees ja su ümber
Ingli puudutus on avand väravad
Ingli nimi
Laps ootuses pilvedel istus
ja raputas kartlikult pead,
juba suukegi virilaks kiskus...
"Ei tea ju, mis saama must peab...!"
"Ära muretse," lohutas Jumal,
"Sul antakse ingel üks teele
ja ole ka tark sa või rumal -
ta juhib sind alati reele!"
"Kuis tunnen ta ära ja kas
on mingine nimigi temal?"
Siis naeratas Jumal ning vastas:
"Jah, inglite nimi on EMA..."
/Mari*Uri/
verisulis tüdruk
tüdruk, verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
libiseb läbi linnatänavate tolmust
valgusfooride plõginast
heitgaaside vinest
linnavarblaste säutsudest
prügikastide lehast
neoontulede kumast
kõurikukampade lärmist
läbi ja läbi
ja keegi ei tea
kui palju tahma jätab see retk
tema valgele kleidile
ja haprale hingele
jääb üle vaid loota!
vol. 2
tüdruk verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
seisab maakoha bussipeatuses
katusealuse varjus
ja nokitseb lahti pragunenud küünelakki...
läheduses lösutava maakooli
raske kahe poolega uks
on ta .....
Munteerumine
Ma ei viitsinud etteütlust teha tänavu
vaid lugesin teadusartikkleid
passin praegu, õhk täis savu
tuba täis tühjasi pudeleid;
vanasti me keel sarnasem soomele
saksa mõju on endiselt paigas
igavene jälg ugri hõimule
muutus oli suht võigas;
sõna seest kadusid höölikud
sulghäälikud haihtusid
eitusverb en, ep ning muud
ei - eitussõnaga asendusid;
inglise keelele rohkem ühtsust
mis kasvas välja NSVL aja slängidest
"printima" ei kostnud enne suust
kui 90 lõpust ja ka muudest;
"trükkima" toorlaen saksast
30 aastat hiljem äpp, brokoli, vegan
jne muust ge .....
Taevaväravad
Taevaväravas valvavad inglid.
hingedele näitavad teed.
Igale hingele seal küünal põleb-,
kustumatu ja igavene.
Taevalael ei ole põrgut,
seal on vaikne, tasane,
koduks kurvale hingele,
maapealsest põrgust pääsenuile.
Taevas tervitavad inglid,
rahuriiki algab tee.
Lein ja nutt jäävad maa peale alles,
kauaks piinama südant veel.
Aeg tuleb liigestest lahti *
Isa kingitud märkmikust kukkusid lehed välja,
midagi rebeneb,
aeg tuleb liigestest lahti*
mingid vanad pudemed,
kirjuta ennast teraapiliselt lahti
enne kui Draakon pead tõstab
Kingiti aventuriini,
et lennata julgeksin ka läbi une
ookeanite taha
Minu paindlikkus hävitas mind
selle asemel,
oleks olnud kange kaelaga massaaži laual
olla kergem
pahteldada seinu
tapeetida kuningliku mustriga elutoa seinu
Nüüd ma olen tagasi ringiga alguses
nagu ringteel sõitnuks oleks,
kes lõputult enam neid ringe lugeda jõudiski (?!)
Nüüd vahin tõtt realismi
ja unetusega
.....
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....
Uue aasta eel
visioonikavandik* tehtud
kuigi arvasin, et see raskem
visioonid tulevikust lihtsalt voolasid paberile
piltide kaudu
ja sellest sai töö
teadusseminaril osaletud
mandariine manustatud
sõpradele "ei" öeldud
pidudest loobutud
introverdi olemus
ma näen, et mu energia on ressurss
fookus
kui ma pühendun, siis ma olen
iga liikuv element
iga häiriv mustririba häirib mind
miks kuulata muusikat televiisorikastist
kui saan teha seda kõrvaklappidega?
Inglid on ammu sositanud mu kõrva
kui ema öökapisahtlist leidsin
oma kogutud poolvääriskive
vanemaks saades muu .....
Tundes säravas
Ikka veel on tunne särav,
säravad tuled kuusepuul,
küünlasoojus hinge paitab,
südamele soojust tuua aitab.
Ei taha lahti lasta särast,
lahti lasta valgusest,
ära minna kallist jõuluajast,
viibida eemal inglitest.
Tahan jõule ikka tunda,
pikalt oma südames,
hingesopis kaasas kanda,
rõõmu tunda kaua veel
aasta uue eel.
Jõulyaeg tõttab
Üha ligemale jõuluaeg tõttab,
üksinda kurvastama hakkan.
Taevainglid kaasa viisid minu kaasa,
vaid lein käib minuga kaasas.
Süttimas on jõulutuled südame all,
inglikoorid laulma hakkavad hingekeelte peal.
Taevas tähed põlema hakkavad kui küünlaleegid,
kustutada ei suuda keegi.
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Ootus
Tule tagasi mu juurde,
õrnalt sosistavad huuled.
Kuhu viinud on Sind tuuled,
kas armastad veel mind?
Saadan kuumad suudlused kõik Sinu poole,
lasen tuultel kanda neid.
Jõuluaeg tõttab hinge poole,
Süda kisub Sinu juurde.
Tulemas on ööd valged,
vähem pisaraid siis palgel.
Lapsuke kui kaunis ingel,
magab, õrn naeratus ta suul.
Jõulud on teel
Mis kummalist silitust
ma tundsin põsele,
justkui oleks keegi teinud
pai mu hingele!
Meenub mul üks ingel,
kes ammu taevateel,
ta silitab mu hinge,
et rahu tunneks meel.
See silitus jääb meelde
ja püsib südamel.
Inglite aeg jõudmas kätte,
jõuludki on teel, nad on teel!
Sügis
Päike ikka särab veel
üle puude latvade,
sügisele näitab teed,
pilvepiiril kummarduse teeb.
Sügis pikalt juba olnud,
meile palju rõõmu toonud,
muredes meid liitnud kokku,
ohtralt sügisande pakkund.
Nüüd valgem aeg on tulekul,
mis andmisrõõme täis,
koos inglitega keerleme,
hing saab õnne täis.
