Sõnale inimesed leiti 223 luuletust (pop)
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
Päike, rand ja meri
Ütlema ei pea me headaega,
sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi.
Lähedased inimesed, kes selga ei pööra,
nendega koos saame nautida,
seda hetke kui kõigil on aega,
suvele anduda.
Lõputult pikk on päev,
ja kui koos sinuga
saab seda mööda saata,
nii võiks alati minna.
Aeg on nautida kõike,
mida tal meile pakkuda.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi,
meeletu suvi
ei saa see niipea läbi.
Ainuke soo .....
Puudel õitsevad leevikesed
Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus, pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
.....
Tänapäev..?
Kas on Sinu südames siis nii palju kurjust ja julmust?
Et naudid ilma kaastundeta, kui keegi kuskil kannatab?
Kas sisemuse täiteks oled palunud isekust ja külmust?
Miks siis tegelikult öösiti, Sa pisaraid patja summutad?
Need, kes sellised olla tahavad ja on, ei ole inimesed,
nad on tühjaks imetud jäänused, täiesti läbipõlenud.
Peaks rahast ja asjadest tähtsamad olema ligimesed,
kuid seda oleks vist liiga palju oodatud, olen mõelnud.
Tänapäeval, kus tähtsamaiks on positsioon, raha ja võim,
Tavalisel südamega inimesel, kellel ei ole pungil rahakott,
A .....
Lp. Usuhullud
Inimesed otsivad jumalat,
kuid leiavad ainult religiooni...
Ärge käituge nii rumalalt
ja vedage oma lapsed kooli...
Ehk seal ka näevad pisikesed,
kui köik faktid neile silme ette toodud...
Et mitte jumal ei loonud inimese,
vaid hoopis jumal on inimese loodud...
Hirm köikvägeva ees on vaid vahend,
millega lihtrahvast hoida vakka...
Terve elu temas olen ma kahelnd,
ükski pikne pole üritand mind tappa...
Igaühes meist peitub jöud,
ei ole vaja kellegi poole kummardada...
Vöta kuulda minu antud nöud
ja sa ei juhtu elus ebaönnestuma...
Tanel Saar
SEE ongi ELU - Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et olen igas olukorras
õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea –
sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove,
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis,
isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt .....
Minu päev kevades
Väsinud algul on kevad,
aina haigutad ja ikka on kevad.
Inimesed olid uimased, aga nüüd kuis mina,
rõõmsalt ärkan sära peale, mis silmi riivab.
Mida rohkem päikest seda rohkem tõusen,
lähen välja midagi tegema.
Kell see langeb kiirelt,
mõnus päev oli, aga veel mõnusam on ka homme.
Olen püüdnud olla...
Olen püüdnud olla hea
saanud halba vastukaja
sellepärast olen paha
et ei tee mis teil on vaja
kuigi olen olemas
ka siis kui vihma sajab
ikka halb on vastukaja
halb on vastukaja
nüüd aeg on muuta vaatused
ja saada kelleks soovind
nüüd kavatsen selle saavutada
kuigi varem palju proovind
leidub maailmas inimesi
kellest olen hoolind
antud olukorras ise nad süüdi
et maailma selliseks voolind
su käitumine tauniv - sa ei tea midagi
mul anne riime luua - sul pole sedagi
olemegi nüüd jäänud
mina ja luule
rohkem, ei kedagi!
Aut : ScrappyR
Elu Tänapäeval.
Tänavatel vastu
vaatab viletsus,
iga mööduja silmis
helgib haletsus.
Maailm täis viha
ja salvamist,
tahavad raha
ja halvamist.
Ihates kogu võimu
andes tagasi vaid sõimu.
Kadedus hinges,
silmnähtav muutus nii kole,
raha kui jumal,
maailma selleta pole?
Tänapäeva naisi ja mehi,
vaadates ehmun,
kui palju teesklevaid kehi,
kellele nüüd liiga tehtud?
Kas tõesti tahavad inimesed
elada maailmas,
kus pole rahu?
Kõike võib ju mõelda,
kuid valu,
seda ükski inimene kaua
ei talu,
siiski nii palju on öelda.
Me ei ole ju asjad,
vaid lihtsad inimesed, .....
Neljateistkümnes õhtu
Oli üks õhtu, kui sain tunda end
kellegina teiste seas, ümber
inimkond.
Oli üks pilk, mis ahmis inspiratsiooni
lausudes vaid vähetähendavaid
kombinatsioone,
aga kõik oli just nii nagu olema pidigi -
mina siin, tema kõrval, sõnatsi...
enamgi.
Mitte ükski hing ei rikkunud unelmat,
mitte ükski pilk ei mürgitanud
parimat.
Muusika, vein, inimesed tundmatud.
Pilgud, noogutused, kallistused -
unustamatud.
/Kuulates Ruby Frost and Mt. Eden - Oh that I had/
Grita Hunt, 2011.
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
Süüdlasele
Kui ühel päeval avad ukse,
mis olnud pikalt sul suletud,
ning avastad, et mitte keegi sind ei tõmba sülle,
ei kallista, ei ütle "oled kallis mulle"...
siis tea, see mees, kes lubas anda elu sulle parema,
ta võttis endalt hoopis elu ja tõrjus kogu maailma.
Ei ole enam inimest,
kel olid kõige kallim sa,
ei ole seal seda meest,
kes ootas sind nii pikalt ees...
Sest lootus kustub nagu lõke,
ja valu, see on kui kerkiv tõke.
Ta kasvab, sirgub, kui raevuv tulemägi
ning ühel hetkel see omab väge,
mis murrab iga mehe pingega-
ta on kui värdjas painaja ju .....
On minemises alati ruttu...
Tänasega lõppemas aastaring
Peata aeg vaata endasse ning
Ära rutta teadmata edasi
Maha jääda võib oluline sedasi
Peata aeg hetkeks endas
Loe mõtetes läbi kõik päevad
Mõtled kuhu aeg küll lendas
Tihti mures kuis teised meid näevad
Ela endale nii täna kui homme
Iial teised ei mõista sind nii
Viisakalt,, kuidas sul läheb,, on komme
Need sõnad meid tõeni ei vii
Sina ise täna just praegu
Vaadates mõtetes tagasi
Täidad lünki ja täiendada vagu
Ära oota ta möödumist vagusi
On alati minemises ruttu
aastaajad mööduvad omas kiiruses
Mõ .....