Sõnale inimesed leiti 224 luuletust
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Inimene tahab koju
Kaunid jõulud ja jõulupuu
kutsuvad koju.
Südames leeki ei saa peatada,
hing kutsub koju.
Jõuluaal võib olla valu
rõõmust tugevam,
kui sul pole enam kodu,
oled võõra katuse all.
Nii viidud ongi jõulurahu
hinges sügaval.
Süda kutsub ikka koju,
sel jõuluaal valusal.
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand
Ilusad sõnad
Tihti on nii,
et ilusad sõnad meil suus kinni on kõvasti,
surudes neid keele alla,
ise piineldes sedasi.
Ilusad sõnad tuleks lasta keele pealt valla,
siis on endal ja teistel parem olla.
Ei maksa häbeneda ilusaid sõnu.
Anna teistel kõrvadel neid kuulata,
ilusatest sõnadest puudusttundjat kostita.
Ilusad sõnad kauaks jäävad meelde,
nad soojalt istuvad su südame peal.
Ilusad sõnad rõõmsaks teevad meele,
nad ei maksa midagi....
Jaga neid teistelegi, ole hea!
Sügis
Sügis, sind ma nägin eile,
kuulsin öösel vingumas.
Puudutasid minu hinge,
sa oledki päriselt olemas!
Oled pisut nukrameelne,
kuid särts on sinus olemas.
Küll natukene hilja tulid,
vaikselt ja salakavalalt.
Aga täna oled ilus,
soe ja lahke meelega.
Midagi nii väga tahaks,
oma hingest sulle kinkida.
Koltund sügislehekene
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Tuule kanda, jalge alla,
reha hammaste vahele.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene,
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Imelik tunne mu sees
Mis imelik tunne mu sees,
mis rõhub rõõmu
ja kurvaks mind teeb.
Lilled ja lillebuketidki
ei muuda mu meelt,
mis on küll see,
mis nii kurvaks teeb?
Näen inimesi rõõmsaid,
mul nendest hea meel,
kuid sisimas kurb tunne,..
Mis tuleb, mis alles ees.
See imelik tunne mu sees,
mis rõhub rõõmu
ja kurvaks mind teeb.
AEG
Aeg, see jookseb ühtesoodu,
vahest marutab ta teel,
hoiab kinni püksisäärest,
tirib ligemale veel.
Ajal aega paigal seista,
pole mitte kunagi,
nagu äratuskell ta tiksub,
jõudmaks inimmeelteni.
Olen hakanud aega hoidma,
väärtust kandma temani,
ajaga ma kaasas liigun,
märkan teda alati
Ajapikku aeg armsaks muutub,
hakkad armastama kogu südamest,
kahetsed, kui lased raisku,
kättemaks tuleb pikal eluteel.
Vali aega endal' sõbraks
enne, kui on õhtu,
ajaga siis tasapisi kaasas käi,
nii on hea, mulle näib.
Aeg rolli mängib siinses elus,
aega alahinnata .....
Lemmikkohvik
Mul on oma lemmikkohvik,
seal on minu lemmikkohvi.
Lemmikkohvikus on hea,
kohvi aroom käib ülepea.
Ümberringi jutuvada keeb,
inimestel kohvist hea meel.
Suitsuvinet seal ei ole,
tutvust leiad otsekohe.
Valitseb seal lahke meel
ja sõbralik on iga keel.
Rüüpad kohvi, vaatad ringi,
iga rüübe rahustab.
Inimesed ümberringi,
naeratavad muhedalt.
Kellelgi ei ole kiiret,
kohvikus aeg rahuneb.
Kohvi kõrvale kooki süües,
pisem muregi ununeb.
Unes nägin ilusat maailma
Unes nägin ilusat maailma,
inimesed olid nii lahked ja head.
Vaikides vaatasid teineteisel' silma,
naeratus säras neil huulte peal.
Ei olnud kära ei jutuvada,
kõik oli nii selge, ilma peal.
Päike paistis kogu aja,
päikeseenergia laadis südameid.
Loomad ja linnud-,kõik olid sõbrad,
kiskjaid ses maailmas ei kohanud.
Nälga ei olnud, janu ei tundnud,
lilled kõik veeta elasid.
Linnulaulust rõkkas taevas,
mõnda viisi ei tundnutki.
Selles ilmas puudusid vaevad
ja valust polnud juttugi.
Unes nägin ilusat maailma,
inimesed olid nii lahked ja head.
Inimesed olid n .....