Sõnale inimlikkus leiti 8 luuletust (top)
Ohvrimeelsus
ära lange ohvrimeelseks
sest siis annad võimu kellelegi
väljaspool sind
õigus on nendel, kes ütlevad
et lapsepõlvest saab miraaž
ja täiskasvanueas on juba tabu
tuua näiteks oma vanaemade-isade valu
nemad tegid nii nagu nemad oskasid
aga kohati meil puudub inimlikkus
sest hea on kedagi süüdistada
endale antud "vigades"
kui keegi pärandab sulle võlad
saad notari juures need saata
järgmisele ringile
loobuda pärandusest
loobuda tühjusest kuuetaskutes
võit on alati iseenda sees
ja iseenda üle
teised sinus seda lõvi ei käivita
kui sa ei ole ise valmis
oma .....
Kookonisse *
Ma sulgun kookonisse
selleks ju talv ongi ju,
eksju
mitte põgeneda sellest krõbekülmast
ahju ees istumise valgusest
kus soojendad oma käpikutest välja võetud käsi
Ma ei jaksa enam
mu lapsepõlve read kiirusest,
mida kirjeldasin südamepuperdamise kaudu
lööb eriti tugevalt esile
Ma tahan Koju (kuskile)
sest ma ei jaksa hekseldada neid heinu,
mida mulle ette söödetakse
vaata seda ja toda mustrit,
nüüd siit ja sealt
ma pole savipottide valmistaja
anteeksi
Need, kes mind poriga loopinud,
ei saanud aru, et lumel on puhastav jõud
ja külmus teeb meid nooremaks .....
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....
Asendamatuid inimesi ei ole olemas
Asendamatuid inimesi, ei ole olemas
nii kergelt saab ka mind asetada varupingile
öeldes, et istu ja ole, sind hetkel ei ole vaja
ja kogu mu aastaga tehtud töö luhtub
ühe ainsa hetkega.
Osetetud kleit ja kingad jäävad ootama uut pidu,
mis tuleb alles aasta aja pärast.
Oi, kuidas me armastame reegleid,
aga miks me ei võiks neid mugavdada?
Teha vahel puhtinimlikkusest erandeid?
Aga ei, liiga raske - liiga keeruline.
Ma olen taas mitte keegi,
see, kes ma alati olen tahtnud olla ja olengi olnud,
seda kõige vaimsemas ja ilusamas mõttes,
ometi maises maailmas tehtud tà .....
Murran vabaks
Nuga paremal puusal, kaelas aventuriin
tulen jälle su juurde, juustes lõhn viirukist.
Võtan randmelt mookaiidi, surun su pihku
ja ütlen, et enam me eales ei kohtu.
"Sinu valik, tead - nõiad lähevad tuleriidale,
mina ei lähe," ohkan, toetun uksepiidale.
"Ma oleksin võinud sind armastada, mees."
Sa väldid mu pilku, põrandat vaadates.
"Täna keskööl ma lahkun hirvena siit,
anna andeks, et üldse me teed ristusid."
Sa ei vasta, ma pöördun, kuid kuulen siis,
kuidas sositad, et sa ei unusta mind.
Seisatan hetkeks, tean me enam ei näe
ja .....
Jääs karastunud
Kas tunned kummitavat kohalolu?
25. märts tähendab vastuolu
kalendrist iga aasta seda näha
märgitud päev, mil tehti meile paha;
inimlikkust NSVL ära visanud
kaugel idas süütutele põrgu loodud
kuid ajalugu pole unustanud
kes ellu jääb, see jääs karastunud;
ning seda mäletust ei saa keelata
ja Siberi muld kedagi igavesti ei mata
küüdititatute elud ammu kustunud
aga nende nimed pole kadunud;
paneme põlema küünlad
mälestuseks löövad kellad
22 tuhat ära kadus
aga täna õhtuks nad tagasi kodus
Hingeleek
Küünlaleegi väreluses
näen ma oma hinge.
Leek lausa põletab,
kuid hing kõigest lõdiseb
- üksinduse, viha, õnne, ootuse
ärritavast kõdist.
Vahel mõtisklen
on mu silmad hinge peegel,
hing leegis vaid illusioon
Või
mu hing elab vaid ses
praksuva tule heljumises,
tulle vaadates end
hingeelektronidega laen
ehk tähesärra salvestund hing öödeks,
kuid pimeduse laeng liig kalk ja külm,
Seetõttu tasakaaluks päev ning soojus,
TULI-
Inimlikkus, inimhinge
LÄTE