Sõnale isad leiti 185 luuletust
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
TÜTRELE V (ONGI KÄES SU MIKSID)
Ongi käes Su miksid,
minu armas laps.
Mitte, et ma keksiks:
juba oled kaks!
Pisut hakkad vastu,
öösel nõuad pai.
Aga poed siis kaissu -
oled minu vaid.
Iseloomu näitad
ja vahel ajad jonni.
Kui ma Sind siis paitan -
palud minult kommi.
Mõned rõõmuaastad
olen olnud Sinu isa.
Ma südamesse vaatan
ja ootan rohkelt lisa!
Täna veel
Täna veel mängleb vihmapiisk
sügislehe peal
tuul loob viisijupikest
laul läeb lendu sealt
Lendabki üks lauluke
tuulevilinal
püüdmas teda päevake,
ta õige ligidal
Selles päevas palju sära
tundeid sügavaid
pisarad on pühitud ära
nukrus mööda läind
Tervitame sind kaunis päev
kallis isadepäev!
Lilli rohkeid, igat sorti
ulatamas on naiste käed.
Isadepäev
Piirikaitsel on mu isa,
sirge kui tikk,
tinasõdurina valvet peab,
kindel ta kui kalju,
seisab kodumaa piiri peal.
Siiski kallil isadepäeval,
tort on laua peal
ja isa lemmikkringlit veel
küpsetama peab.
Terve pere koos nüüd istub,
kurb on isata-,
aga pead ei saa ju lasta longu,
sest meie kangelane ta.
Tean, et isa uhkust tunneb oma südames,
et kaitseb oma kodupiire
ka siis, kui on isadepäev.
Ilusat isadepäeva Sulle
soovime kõigest südamest!
Et jääks rahu maa peal alles,
et jaguks rõõmupäevi me isadel.
Isadepäev
Taas tervitab meid uus päev
See on eriline isadepäev
Sügistuuled on vaikinud
Hallid pilved hajunud.
Päike hellitavalt kiiri pillab
Kuul on kuldne naeratus suul
Lillemeri vohab kõikjal
Uus on isadepäeval rüü.
Isad, hoidkem oma päeva,
nii ilusat ja säravat!
Meil kõigil võim on täna muuta,
üht kaunist päeva veelgi kaunimaks.
Sõpruse vennad
Päevad ei olegi vennad,
päevad on hoopiski õed...
Salaja sosinal loevad
ette meil tõdede tõed.
Aastad ei olegi vennad,
aastad on hoopiski isad...
Tööpõllu hobused vaol,
järjega kindlad ja visad.
Elud ei olegi vennad,
elud on hoopiski emad...
Kui ka ei kohtu, ei näe -
Maa kombel hoolivad nemad.
Miski, keski ei olegi vennad
nii, nagu sõbrad su kõrval...
Naerudeks muredest läbi
sõeluvad sopad ja tõrvad.
/Mari*Uri/
Kevad
Poisid ronivad mäes,
tütardel lilled on käes.
Kevad on meis,
me kevadet täis.
Emad hommikust õhtusse
lapsi otsivad taga,
Keegi kuskil põllul vast magab
kevadsaadusi mahub neil kõhtudeisse.
Isad, nad isegi õues,
mutrivõtmed ja trell neil põues.
Terve kevade nad aina "kilks-kõlks"
ja hiljem asuvad ootama suve
Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid tutte,
poeb maast lugematul arvul.
Suede - Trash
Võib-olla on asi selles, mida me kanname
Maitsetud käevõrud ja juuksevärvid
Võib-olla on asi meie veidruses
Või võib-olla on asi meie tühistes linnades
Meie mittemidagiütlevates kohtades ja tsellofaanist helides
Võib-olla on asi meie lõtvuses
Kuid me oleme prügi, sina ja mina
Me oleme tuule käes lendlev praht
Me oleme armastajad tänavatel
Lihtsalt prügi, sina ja mina
See on kõiges, mida me teeme
See on kõiges, mida me teeme
Võib-olla on asi selles, mida me ütleme
Sõnad, mida oleme kuulnud, ja muusika, mida mängime
Võib-olla on asi meie odavuses
Või võ .....
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
Linnukese kurbus
Mis kükitab see linnukene põõsas,
nõnda haledalt siutsub seal?
Vilksti pea käib siia-sinna,
vihmspiisad lehtede peal.
Tuul see raputanud põõsast valusalt,
linnu süda kurb on,
siutsub haledalt,
leinab linnupojukesi,
kes veel munast koorumata olid.
Leinab linnuemake,
kurb on tema lauluke.
Taevas on nii pilvine,
lein kohale jõuab minu hingele.
Mõõkade torm
See on me pime õhtu
kuis tulnud aeg
torgata mõõk sakste kõhtu
et lõppeks võõra vaeg;
püha vanne on antud
hiiemetsades
põlevad mõisad ja kirikud
tõuseb vaen kohalikes matsides
kelle arvamused on avalikud;
see päev
maagiline nagu lihavõtted
on tuntud jürikuul
koondunud ühised mõtted
iga eestlase suul;
mõõkade torm niidab nad kõik
kelle kurjus kanda kinnitab
kostub sõjasarve hõik
see vere voolamist teavitab;
au tänapäeval me anname
pühendudes ühtsuse kursil
iseseisvuse vaimu kanname
kodus ja võõrsil
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
Öised mõtted
Võid kisada ja karjuda, nad ei kuule, nad ei näe.
Surm kuulab Su ikka ära, ulatab oma karge käe.
Mustade varjudena koguneb ta akende taga, mu silmad on kinni, kuid ma ei maga.
Ta pehme sosin kõrvu paitab, lubab, et ta mind ennast ära unustada aitab.
Kutsub mind puhkama maapõude lamama.
Kallab suhu iidse rohu, ma justkui vajun lõputusse sohu.
Ja Sa ei pea enam kuhugi minema.
Sa ei pea midagi seletama.
Sa ei pea midagi tundma.
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Кино - Мама, мы все сошли с ума
Terad kukkusid maha maasse, terad paluvad vihma
Nad vajavad vihma
Lõika minu rind lahti, vaata sisse
Sa näed, seal kõik põleb tules
Ühe päeva pärast on juba liiga hilja
Ühe tunni pärast on juba liiga hilja
Ühe hetke pärast pole enam võimalik tõusta
Kui võti ei sobi lukku, löö uks lahti
Ema, me kõik oleme väga haiged
Ema, ma tean, me kõik oleme hulluks läinud
Teras sõrmede vahel, rusikasse pigistatud
Löök randmest kõrgemale, rebib liha
Kuid vere asemel, meie veenides mürk, aeglane mürk
Hävitatud maailm, lõhutud pead, pooleks murtud leib
Keegi nutab .....
