Sõnale istun leiti 189 luuletust
Sõnadega mängimine
See on siis kui peatselt kaotamas olen kurssi;
Põhja nagu kurskki; Kinni keevitamas uksi;
kinni kruttimas luuki; seljast võtan mundri;
ja valmistun viimseks hinge tõmbeks;
enne kui reaktor lõhkeb; redaktor mu mõõtmeks;
pea pöörleb; meenuvad õide puhkenud köömned;
Võrdlemisi lihtne; kõne sisse pistes;
mõnel mehel lips on ees; kõverikel sihver;
põles silmes silpe; põdes mihkel kirvest;
pihus ihus oma irves; kaduma läksid ihnel;
täpsed kirjed; näha vaid liigne; lärmab;
ja välja köhib pilve; röhib viise; kuulnud ammu;
Kuu ulgund-kulg auku; kuhu kuus matnud l .....
sa oled kõige parim mu kallis
alates sellest päevast
ükskõik mida ma teen
sa oled alati minu mõttes
kõik see aeg
ma alati armastan sind kallis
kõik mida ma näen on nägemus sinust
kõik mida ma tean on see et ma igatsen sind
iga päev ja öösel kui ma istun pimedas vaatan
pimedasse taevasse
sinu hääles peitub õnn ja naer
iga löök minu südames tahab näha sind
sinusse olen armunud ma
tahaks öelda veel nii palju sõnu
seisma jäävad suul
vahest keset ööd mõtlen
et kallis kas sa tead et kõik need öeldud mõtted
et käija sinu kõrval
et olla sinu juures
ma armastan sind igavesti ja e .....
Ületamatu mulle kui Mt.Everest
Istun ja ootan; vihm ei lakka;
Piilun ehk kohtan;kuid ei..
Nii ta ei arva; kaunilt kallab;
Külma tuule abil värin mu haarab;
Värvin maailma kus ei julge tahta;
Enamat kui su kauguses imetlemist;
Meenutan kuidas su lihtne olemasolu;
Mulle ime tegi; peast vist segi;
Keegi pea mind kasvatama;
Taevas nii mu tegi; anumana;
Julgematta ammutada; rohkemat;
Teades; et ahnuses taat mind võib
Siis kahtlustada; valu tagant siiski;
Pisut sosistan; salamisi ta kosmilise
Pintsliga joonistan; lähedust; mis..
Su häälest tulnd; valetan kui ütlen
Et ma ei karda tuld; ja et ma pole kurb;
.....
poiss
kel pilk on klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli.
Vanemate pingete all
kannatab tema psüühika
kogu maailma süü -
asetatakse õlule.
Õhtud ei möödu ilma
rusikate hoopideta
matemaatikat ei mõista
lebab ühel sügisesel
õhtul ta hingetult maas
kasuisa jõud ei rauge
ja käed ei väsi.
Koolis tühi koht -
klassi naerualune
kontrollimatud
värinad üle keha
ning nutuhood.
Kogu elu vajub kokku
hingelt tühi...
tahaks kaugele siit.
Poiss -
kel pilk klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli -
hüppab sillalt
õpib lendama
kasvatab tiivad.
El .....
leib ja supp
me pruugime elada sama elu
süüa sama suppi ning leiba
minu taldrik on silmini täis
sinu oma tilgatumaks tehtud
aga kadedust ei ela hinges
murran oma viilu pooleks
jagan paar lusikat leemet.
kas su keha ka kunagi täituks
kas su sisemust toidaks õhk
nahk kahvatu ning kondine
kiiresti edukaks tahta
saanud elus inimfiguur.
nüüd teiste arvelt omale
elamiseks eliksiiri otsid
varastades hinge tagant
säästud viimased palukesed
lähedastelt kes end avanud
korraks paar tilka andnud
kurgukuivuse vastu siis
keeleotsa hetkeliseks niisutamiseks.
istunud oled resto .....
Jõuluks koju.
Astun jäätund rabateel
indu jätkub, reibas meel.
Ümberringi laukad, veed
metsapiir on kaugel veel.
Seisatan ja vaatan päikest,
ketas riivab mändi väikest.
Lõpuks metsataha kaob,
minu süda vaikselt taob.
Lisan sammu koduteel,
kõik ei ole möödas veel.
Komistan, kuid püsti jään,
kõvaks külmund järve jääl.
Kohe metsast välja saan,
ees on suur ja avar maa.
Selle keskel väike salu,
mille kõrval minu talu.
Astun sisse, istun maha,
enam tõusta ma ei taha.
Jõulutoiduks verivorst,
ahjukartul, seenesoust.
Kuuse alla pandud nuku
ära nägi väike ki .....
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Surnud ring
Nüüd istun ma siis siin,
kus kunagi me kehad sütitasid
lampe,
kus kuulen siiani veel sinu
samme,
kuni armsas pitsis suuni tõusmas viin.
Siis läbi udu ma püüan helgeid helke,
mis valgustaks mu teadvust ja mind siis
taas maale tooks, et kahetsuse pendel
mind hüpnoosi ning end haletsema viiks.
Kuid pohmelli järel naaseb surnud ring.
Taas tuigerdan ma
mälestuste rägastikus,
kuhu viind mind
teede juhuslikkus
ning öö hämaruses huulil maandub gin.
Elu Raplamaal
Raplamaal on elu kui koopas
Jumal seal töötas
nüüd on elu möödas.
Mul pea valutab,
sest veri kallutab,
kui raplamaal vahutab.
Istun keset raplamaad,
Ning näen kedagi kaevamas
Ning laenamas.
Olen mures,
sest raplamaal koer kuses.
Minu Taavi on koolis
Ise istun toolis.
Õhuke Joon(1)
Süda peksab rinnus, kuhu kadus kõik see kindlus,
vägivaldsus liialdab mu ümbruse, kui kokku korjan oma killud,
kauua aega ma siin igavikus juba viitnud, tõde justkui mosaiik,
mis just valmis saamise hetkel paigast jälle nihkus,
näen iga killu kirkust, terviku lihtsust,
kogetava kompleksust,koos mõjudel, lõbu teen,
õhtu eel, jälgin oma meelt,kes seal sees kõneleb,
ei ma tõrele, suht suht nõme see
,kui ei suuda mokka hoida vagusi, samas kui otse närvi
,seda risti löömis naela tagusin, suurem mõõn on tulemas,
ma olen üritanud peita, suutis ta mu alati leida,
e .....
Ma soovin
Ma soovin,
Et vihm sajaks su juustele
Külmetaksid käed
Värin tuleks su huultele,
Et oleks kevad päev
Ja siis sa tuled
Kergelt õlgu kössitades
Köögis köetud pliit
Naeratad käsi soojendades
„Küll on soe siin.“
Nii ma unistan
Rõõmu ja tänu su huulil näen
Istun köögis ja seda, et
Tuli pliidil all on iga päev
Nii ootan kevadet.
Noorus
Me istusime tanklas bensiini sees,
suitsetasime, kuidas jaksasime.
Kui välku lõi, siis meie suplesime jões,
paljajalu klaasikildudel tatsasime.
Me elektriposti küljes rippusime
ning üksteist näppima kippusime.
Me olime kartmatud ja vihased,
me ei hoolinud mitte millestki,
me ei sõltunud mitte kellestki.
Kuid siis muutus kõik halliks,
sa leidsid kellegi muu.
Ma leidsin teid koos vannis,
andmas üksteisele suud.
Nüüd ma istun bensiinijaamas,
üksinda süütan sigari.
Oma veripunast kleiti kandmas
otsustan, et peab surema iga siin.
puidust tulbid
suvi sulab ja värvuvad lehed
sōpru teele toob jahtunud tuul
tähed sōnadeks, sōnadest lehed
riita laotud on augusti suul
sügis silmis mu armunud sōbal
viibib viivuks veel vōlutud hetk
päike pōleb end, pruunistun tuhaks
puidust tulpidel vahetan vett
August Puts
Õnnelik ema
Mõistus jaburalt tunnetest tulvil.
Mu pojal on sünnipäev!
Aeg armutult enese aastatel hulbib
ja aina edasi läeb...
Meenub õhtu ja öö ja ta saabumistund -
hing pilgeni armastust täis.
Veel hommikuhakul ei saanud ma und,
mu elu kui muinasjutt näis.
Ja tänagi uhkusest pakatab põu -
teha valikuid oskab ta õigeid.
Kuigi maailm nüüd pole vaid kodune õu,
tean, et hakkama saab elus kõiges.
Limbiline mõtlemine
Naaldan põse vastu oma kätt.
Limbiline ajuosa võtab võimust
ja aju uuskoor, mu mõtlev aju,
teda ei huvita miski eeskätt.
Vana ontlikku tiksu käel kuulen
see mu käekell – sa tiksud!
Sind nüüd tõstan täitsa kõrva juurde
ja kõrva vastu litsun.
Kes teab kui kaua pole mõelnud
siin käsi põse all ma sorakil,
et enne sinu häält ma kuulnud
ma pole mitte iialgi.
Ma istun, mõtlen ja ei mõtle,
on emotsioon, ei ole ratsionaalsust
Ma haaran ja teen õige pika heite
mu mandelkehast mälestus saagu!
Nüüd olen hirmus tark!
Ma olen nagu tehisintellekt.
Ai .....
Otsin....
Otsin siit ja sealt poolt silmapiir
Otsin ülevalt poolt päiksekiiri
Otsin alt ja kaevan liiva
Otsin veest mis ära võis ta viia
Otsin endast.. Tuhnin tunnetes ja hinges
Otsin sinust...kõik just kui tiirles
Otsin eest ja vaatan taha
Otsin..vaatan kas kukkus maha
Otsin õuest… puude juurtest
Otsin kodust ….tema juurest
Otsin metsast...puude ladvas
Otsin pesadest kus keegi magas
Otsin päevadest..öödest ja tähelt
Otsin siis kui sina tuled ja lähed
Otsin vaikselt et keegi ei näeks
Otsin ennast et ma tuleks ja jääks
Otsin lõpmatuse algust
Otsin pimedus .....
Teadmatus
TAAS ISTUN PIMEDUSES, MÕTLEN AINULT SULLE
SUUR LOOTUS ÜMBRITSEMAS MIND
ON HINGEPÕHJAS SOOV, ET KORD SA KUULUD MULLE
JA AVALIKULT ARMASTAKSIN SIND
KUID SINA OMA MÕTTELENDU HOIAD KIIVALT VAOS
JA SÕNADESSE SA NEID KA EI SEA
NII OOTAN SIND JA TEADMATA, MIS KAOS
MIND LÕPUKS TABAB - ON SEE HALB VÕI HEA
Kuues Dimensioon
Ma ei taha olla üksi
Ma ei taha ka olla kellegiga
Ma ei taha et valu sönu keegi mulle trükkiks
Aga valu kaasneb ka sellegagi
Ma ei taha olla mina minuga
Ma ei taha ka kedagi enda ligi
Ma tahan olla koos sinuga
Kuid haiget teed kui kuum pigi
Ma ei taha olla selles momendis siin
Ma tahan olla koos selle nunnukaga
Ausöna, neljandasse dimensiooni sind viin
Kuigi ka sellel oleks mittu aga
Jah kunst oled ilusaim
Kuid iga moment saab teha haiget
Tänu sinule ilu tunda sain
Ja nüüd ei suuda hoida möistust kainet
Jah... Ma kardan saada haiget
Kardan olla siin
Miski ei suudaks .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....