Sõnale jaa leiti 2077 luuletust
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
muu kõik jääb maha
nii ööl kui päeval nüüd
meelt kuis rõõmustab
et koos saad olla
aias astrite õitsemisega
mäel pune õhetamisega
noorte mändide varjus
muu kõik jääb päeva
prahina maha
hetke kaasa võtta ei taha
kui saaksin riputaksin sellele
ette veel raske taba
31. 07. 2023
ära ütle mulle veel
ära ütle mulle veel
põigeldes silma vaadates
otsa saab seegi suvi
kurepojad küla keskel
pesal tiibu juba rapsivad
tõusta tahavad lendu
sulle on jäänud neile
teele anda kaasa
oma õnnistus pika
pilguga lume all tühja pesa
talv otsa nukralt vaadata
oodata ärevalt kevade
ununud embust
Mina Sinu, Sina minu
Minuga Sa oled siin,
naeratus nii õnnelik,
kadumas meil silmapiir,
helgem veel on tulevik.
Kallis, ära enam nuta,
pulmapäeva pisar see
silmadesse ikka jäta
kauneis õnnetunnetes.
Võtan pihku Sinu käe,
Sind ma hoian, armastan,
eilne minevuikuks jääb,
on tulevik koos Sinuga.
Mina Sinu, Sina minu,
koos me vanded anname,
kogu seda rõõmu, ilu,
edasi koos kanname.
- Tarmo Selter -
2023
Kuu valguses
Sumedas suveöös
kukkumas on kägu,
kuu peegelduses vaatan Sinu nägu,
silmist leian ammu tehtud vigu,
huultelt otsin armusõnu.
Kuu peegelduses varju ei jää miskit,
valgus kumab tunnetel
südame peal,
kajana käo kukkumist kuuleb,
aastad jooksevad kõik reast.
Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Jaapani mõõk
Minu Jaapani mõõk koliseb vastu trepiastmeid,
kui ma alla tulen.
Selle sees on võlu, kas tunned?
Mõned võlusõnad ning kirevaks läks tuba:
mõtteid oli näha, need ringi hõljusid.
Igas mõttes oma looming,
kõigil enda tühjad soovid.
Aknast paistis särav päike
ja kõik mu suured soovid,
need läksid täide.
Loojang
On loojangus peitumas ilu,
kauneid hetki ses' varjude mängus,
mida leida võib Sinus ja minus
kuni kustumas viimane valgus,
luues kurbust ja rõõmu me elus,
vahel pisaraid naerule sekka,
meie õhtuses kustuvas ilus
öö saabudes jäämas kõik vakka...
- Tarmo Selter -
2023
Hing
Kus on hinge pesapaik, pesapaik, mis peidus?
Kas on hingel sünnipaik, sünnipaik on nõidus?
Miks on hingel oma hääl, hääl, mis Sinus peidus,
Kui see kõlamagi jääb, kõlab justkui nõidus?
Mida mõelda hinge väest, hinge väest, mis peidus?
Kas on hinge vägi see, hinge vägi nõidus?
Igal hingel oma koht, oma koht on peidus,
peidus Sinu südames, see ei ole nõidus,
Sinus räägib hinge hääl, hinge hääl, mis peidus,
kui see kõlamagi jääb, see ei ole nõidus.
Hinge vägi võimas on, võimas on ka peidus,
hinge vägi Sinus on, see ei ole nõidus.
- Tarmo Selter - .....
SINA ISE
Kord ütles keegi minule:
"Sa ära anna alla,
südikus viib sihile,
ei elu kätel kanna".
Sa aja oma asja,
ikka jäädes iseendaks,
teades, mida elult tahta,
aeg see ajas rändab.
Püüa olla SINA ISE,
sõltumata ajast,
Sinu osa mõtteline
teistele teed rajab.
- Tarmo Selter -
2023
