Sõnale jaks leiti 613 luuletust
Iga kord kui mööda lähed
pööran pilgu maha.
Tean, et Sinu kohal säravad vaid tähed.
Kergelt kannad välja sametise kleidi.
Oled jätnud paljaks
ainult põlved veidi.
Ja kui ongi kõrgel päike
tähele ehk paned
positiivset laengut lahendamas äike.
Vaimusilmas näen kuis supled lillemeres.
Tundeid palju sees on
minu lihtsas “teres”.
Iseseisvus juba maast madalast
Tahan olla juba täna
iseseisev ma,
ise hakkama saada
oma eluga.
Pusin kingapaelu ise,
viksin kingad ka,
löön läikima.
Minu kikilipsule pole sõlme vaja,
aga isa lipsusõlm on ülikõva-saab hakkama.
Hommikul ma tõusen üles
esimese kukelauluga,
pesas munad loen kõik üle,
iseseisev olen ma.
Vahest lähen lilled süles,
ema lihtsalt rõõmustan.
Ema silmist paistab rõõmu,
kuid sellest aru ma ei saa,
miks tal silmad märjaks lähevad.
Varsti 1.september,
minust koolijüts on saand.
Juba täna iseseisev olen,
saan kodu-ja kooliteelgi hakkama.
Ema ütleb ik .....
vahelduseks suvele
Kaldapajusid lumise Pangodi
järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
raagus põõsastele
koos kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga koos vaikimiseks
üks hääl kuni lausub
mine ära
sina oled siin
vaid külaline
mine ära mis siis
et siia lahti on
ka homme värav
*
taeva laotust ühtviisi aega triiki täitsid
nii punaste lippude kandjad
kui pruunides särkides marssijad
70 aasta hiljemgi
ei suuda sa hirmuta
siseneda nendesse aastatesse
teha lahti väravaid ja uksi
laagreisse kabi .....
Mesikäpad
Mesikäpad, maiasmokad,
oi neid maragratte küll?
Mesi tilgub moka otsast,
mesimummi pirin piin.
Mesikäpal mitu taru
külastada veel,
müttab läbi kõik koduaiad,
pahandusi teeb.
Mesiköpal aru napib,
seljas nahk on paks,
hing on ulakustest tulvil,
selleks tal on jaks.
Suvi tuleb
Suvi suur ja kullaline,
veidi kuiv, kuid lilleline,
tuleb mõneks ajaks külla,
tuues meile päiksekulla,
sooja õhu, sooja vee,
imelised valged ööd,
saatjaks armastuse tiivad,
mis meid unustusse viivad
kastemärjal öisel rajal,
sõnajalaõite najal.
- Tarmo Selter -
2023
eile õhtul
õhtu rahu õhkub
päiksest soojaks läinud
tee äärselt männi tüvelt
põllult kus rukis
loob endale terades pead
ülal vihmast tühjaks
jäänud pilvest sellest
et ööselgi aias
õitsevad lilled
suugi enam ei küsi
see kõik on milleks
kui saanud oled
teiste kõrval samuti
päikses avanenud lilleks
Peidan valu 12
Ohkan, mil paadiga olen merel
meie seas vaeseid ja rikkaid
kellega peagi ranna veerel
näen ilma põlemata majakaid;
suvi on kaunis, endiselt taevas Päike
pidanud avaral vetel seikluse
aga heaolu on väike
see - eest ajan ette naeratuse;
kuna niipea oleme tagasi sadamas
ja lehvitame, seljas päästevestid
rannavalve meid oli ära toomas
lippudel punased ristid;
intervijuu peagi annan
kuidas meie kruiis läks
sisimas valu kannan
sest tegelikult otsas jaks;
Päike paistis ja ilm oli soe
võtsime pitsi viina me kõik
ja kuna joomisel piir ie loe
peagi kotnud laeva hõ .....
Must või valge
Ükski asi pole nõnda
nagu meile näib,
mõte jäägu nende kanda,
kes nüüd aru said.,
pole vaja välja hüüda,
tekib mõtteid mitmeid,
sõna püüa kinni püüda,
naudi hetki vaikseid.
Ühel must ja teisel valge,
siiski kõik on sama,
hetkeks tundub elu selge,
hakkab jälle jama,
sekka kisub halli tooni,
uduseks läeb' piir,
ühendades kõiki pooli,
saatjaks silmapiir.
Minu mõte Sinu oma
olla ju ei saagi,
minu punkt on Sinul koma,
mõte lendu läebki,
iseasi, kuidas võtta,
minu must Sul valge,
elu siiski kiirelt tõttab,
luues omi värve.
- Tarmo Selter -
.....