Sõnale jalust leiti 21 luuletust
Tumedus
Viha on.
tapmis iha on .
peeneks purustamise lihased sind hakkivad kuni oled surnud.
Tuled pisar silmis.
tuled palud vabandust ja muudad enda suhtumist kui filmis.
Türa ära minuga väitle.
Mõttetöö on sul väike.
Analüüsin ja toon näiteid.
Kas sa türa saad üldse midagi aru.
Vaimupuudust sa ise palud.
Ja nüüd sa nutad et ma olen julm ja löön sind jalust.
Sa kompad piire ja kui kinni püüan sa ei pääse, sa piinled.
Lüües olen stiilne.
Iga sõna mis tuleb mu seest on viimne.
Rahustan sellega et kirjutan riime.
Kirjutan mis juhtub päriselt ja juhtub kodu seinte .....
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….
Mõttetuste pikas jadas
lõpuks leiad ühe kiire,mis võiks olla elu mõte.
Ehmatusega siis märkad
seda püüdmaks sinu teele
sätitud on mitmed tõkked.
Purustada kõik need seosed,
mis sind sidund käsist,jalust.
Järsku taipad senist elu
elatud ,mis siiamaani
enam päeva pealt ei talu.
Aga pärast igat võitu,mis on tulnud liiga kergelt
järgneb pikk ja piinav valu.
Keset ööd näen mänglevat taevast
kogu maa on täis ilusaid hümne
ja päikene kiirte sees kümbleb
öötaevas tähtede ümber
kuldkollane kuu kulgeb
virmalised kui säraküünlad
pilluvad praksudes tuld
vikerkaar oma värvidega hiilgab
mänglev taevas jalust mind niidab.
Mis saatus siis täna arvab,
kas on peksta või paitust vaja?
Inimene kui ettur sel laual,
kas leiab ta selle raja,
mis välja viiks südamevalust,
päästaks elust, kus värvid kõik hallid.
Kes koristaks nõrgad jalust,
puhuks puhtaks me hingele kallid?
Saatus käib ja painab ja painab
katki kraabitud minu peod,
pole jaksu, võid peksta sa aina,
annan alla, sa silmus vaid seo!
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Kauemgi veel..
Sa ütlesid kuis armastad
Sa mind ja minu huuli
Kuis hingad lõhna
Hoides kaela ümbert kinni
Veeretades kätes ruuni..
Mis saatusena teele tunde
Suure tõi ja see kõik
Mind jalust maha lõi..
Ma kukkusin ja sina minu sülle maandudes unistama jäid
Ja mina vaikselt silitasin
Sinu juukseid päid.
Õrnalt, läbi sõrmede
Sasinal sosinal voolasid tunded, tuuletiivul keeristena
Lõid värisema kehad
Mis vappusid armastuse puudutuse ilus, mis kajasid
Tunnete kasvavast kajast..
Sinu hingekoja pühamusse
Kirjutasin leegitseva käega
Soovi ühineda sinu
Naiseliku väega
Et ol .....
Armastatu
Iga kord kui pilkan su silmi,
kujutan meid niidul vaatamas pilvi.
Paitamas hellalt su juukseid,
Lootmas, et miski ei lahuta meid.
Iga kord kui sind puudutan
või sulle omast lõhna nuusutan.
See võtab mul jalust nõrgaks,
kuid ka halvima päeva teeb parimaks.
Iga kord kui sind rääkimas kuulen,
tundub mulle nagu loeksid sa luulet.
Sind vaadates kauvad mu mured.
Kui keegi peaks võitma su südame, ma suren!
Raudne eesriie
Ta tuli kolistades öösel
Nüüd seisab poolitades linna
Nüüd seisab vagunites diisel
ei lase üle raudtee minna
Ei saa ümber ega üle
pikem on kui mõisa köis
Piiluparti rongis pole
keegi vaatamas just käis
Ei saa lapsed minna poodi
Ei saa ka need kel haige pea
Raudtee vabastuseks loodi
Facebooki grupp ka õige pea
Mitu päeva suhteid lõhkus
rong mis keeldus jalust
minemast ja kaikus õhtus
karjeid noorte armuvalust
Vanad meenutavad aega
mil elud olid rongitud
Kuis üle raudtee naabri aeda
sai suvaliselt longitud
Eesriie tulnud justkui rauast
kui jälle k .....
On olemas üks õnn,
õnn mis on neiu südames,
süda temal räigelt haige,
haigustest tema vapsee ei hooli.
Armastab ennast, jagab armastust teistega,
teised aga nutavad ja karjuvad appi,
appi, kappi, sappi lendab,
lendab palju pappi.
vot nii on lood,
raha pole õnn,
sinu süda on õnn,
kui su süda hea ja soe.
õnn on see mis sind jalust rabab,
õnn on see mis sind naerma paneb,
õnn on see mis sind tegutsema ajab,
õnn on loodus mis sind õnnest jooksma paneb.
Vesi on see mis sind elus hoiab,
30 päeva paastu ja sa oled nagu kepp,
vot see on õnn, vesi on elu,
elu .....
EESTI aja-lugu
Keegi klopib uksele
lähen ja vaatan
võõras mees, võõras kõne
ja hakkab kõhe
löön ukse kinni, kuid tema ei lase
ja lahti ei saa sellest valust
et syydi ma(a).
Koputus uksele
võõrana talus võõras talus
teenrina avan ukse
näen pulstus ja räbalais meest
sõjajalust kes läinud teele...
HEAD UUT AASTAT!
Räägitakse, et tähtede langemine toob õnne…
Olgu saabuv aasta kui lõputu tähesadu!
*****
Vana aasta vaikselt ukse suleb,
ta puudutusest link veel soe
ning tema kannul kohe teine tuleb,
kel eelnev üldsegi ei loe…
*****
Aasta las lõppeda küünalde säras,
Uusaasta avagu õnnele värav!
*****
Kiirelt kaob aeg aastate reas.
Mida toob uus aasta –
saatus vaid teab….
Meie kuid ootame õnne ja head.
*****
Särab tähti ja põleb küünal,
voolab vein ja laul on suus,
pannil sulab õnnetina –
nà .....
Kärbsed
Kustutan tule, lambipirnis hõõgub
miski oranžikalt ja kustub.
Siin pimedas toas tunnen end löödult,
lendab kärbes aknaklaasi vastu.
Ma ei küsi, kas ta sai haiget,
sest peagi uuesti ta seda teeb.
Me, inimvared kõik igatsusest haiged
ja mõte sellest meid haigemaks veel teeb.
Me nagu kari kärbseid lendame
ja lööme end vastu teiste laotud seinu.
Ja mitte ainu - korduvalt leiame
end läbi elamas kord tuntud leinu.
Me sumiseda terve öö pimedas toas
ülimalt valjusti võime
mõistmata, kui naeruväärne olla saab,
teha end kuuldavaks püüe.
Kedagi ei huv .....