Viu, Vau. Piu, Pau Siu, Sau. Niu Nau. Triiksärki triigin, Siu sau. Viigipükstel viigid, Viu vau. Nilbelt ma hiilin, Niu nau. Ma lihtsalt pidin, Piu pau.
Ümber miljon suitsevat auklikku saabast Taluvuspiir liigub ajaga kaasas Silmaga näha, et jama siin lugu Viksida kingi, aga siis kuhu?
Jõulud on tulemas, leek südames paisub suuremaks. Rahu hinge rajamas on teed, teisel advendil pisut aega on veel.
Haldjas haldjatiivuline, vahel veidi kriimuline, sest on taime vahel veel roosiokast nähtud teel haldjamaale mullapinnas, kaugel peidus haldjalinnas. - Tarmo Selter - 2023
Asjatundmatu inimese käes lendab sulg nobedasti Professionaal kõhkleb ja kahtleb et midagi valesti ei kirjutaks
Sa vaata, kui ilus on täna ilm. Meil kõigil särab rõõmust silm. Sära rohkem Sinu silmisse isake, sest kõik me Sinu silmadesära vajame!
Homme tööpäev, tahan puhata aga saan ebamugavusest ohata sest kui vaja nii hilja kuseda ei saa voodis mõnuleda igaüks hakkaks nutma, kui idüll kaob
Kelle poolel olla,või minna? Valu kisub lõhki rinna... Kett on katki... Nõrgad on lülid... Ühtne vaim on otsa saand... Sellel väiksel Maarjamaal ...
Kuidas tunned end sa täna? On sul ikka korras kõik? Tule kaasa! Lähme ära! Mul Saaremaale algab sõit Küll kadakad ja karjamaad meid lahkelt vastu võtavad
Jamasid kord mehega, kes andis peksa meelega. appi appi karjud sa, appi tulen ma. Oi heldeke sa oled katki, luu nyyd katki praks.
ära vesta mind ōpitud valedega teiste sōnade sobival moel räägi endast sest mustast ja säravast kuidas elul on sinuga lood puts.®
PÕHJAMAA LUMMAB TEMA FJORDID JA MÄED JÄÄMERE KÜLM KARGE SILLERDUS SIRUTAN KÄED KUID EI ULATU SINUNI JA VAEVALT MU PINGUTUST NÄED
Taevast sajab lund, me kõik vajame und. Ootame suve, mil saame uuesti jume.
Küll on kena kelguga hangest alla lasta; kaugel luhal säravad jää ja lumi vastu! Lumehelbed hiilgavad, puudel ehted uued: kadakatel karjamaal seljas lumekuued.