Sõnale jama leiti 264 luuletust
Andsin Stalinile lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas sini - must - valge lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on minu nipp;
leidsin mägede poja kabinetis
lükkan käised üles
see vuntsidega mees on koletis
õigus ja vabadus ta surma ahvatles;
alustan diktaatori vuntsidest
raseerin selle küüntega maha
sai tunda eestlase rammu mu rusikatest
kuumaks kütsin kommunisti naha;
andsin Stalinile lõuga
kabinetis lendas veri, tuhk ja tolm
NSVL sai pika puuga
elagu Eesti Vabariik, 103!
Armastuse miksid
Miks on armastus nii tugev,
et välja näidata ei saa?
Miks on armastus nii valus,
et endast eemale tõukama peab?
Miks on armastus nii habras,
et kildusid kokku korjama peab?
Miks on armastus kui marulaine,
et murrab südame?
Miks armastusest jäävad haavad,
et ei parane?
Miks on armastus kui betooni valatud jälg,
et jääb hingele?
Miks on armastus peidetud Karikakra
õide,
et teda tuhande õie seest otsima peab?
Kõks
Hüljatult ma ei üllatund, Ema üsas ju, juba tappa tahetud,
kasvades kõigi keskel tulid vaid valed suust, varakult,
internaati saadetult, esimesel võimalusel kodust minema ajatud,
ehk oligi parem üksindus, kui iga päev vaid mõnitav tümitus,
väljudes toast alles kui kõik maganud, et süüa võtta külmikust,
pidev süüdistus, et minust omavahel neil tekkinud iga tüli uus,
kõiges, pole ka ime kui õied, 12 aastaselt juba olid süttinud,
Hoolides: kuidas läheb siin keegi ei küsinud,saaks kiirelt läbi
kooli tee, et poleks rohkem tüli must, kõiges püüdlikult,
kuid nend .....
Õigluse Sõdalane
Adrenaliin, süda pummeldab rinnus,
astub sammu, kõigel vana viis,
ei mingit kindlust, Ei mingit siirust,
enne kui elu lained vastu karisid pildund,
siis kas naeris nuttis või hoopis kiljus,
kõik oli hirmus, tald all joosta litsus,
ei miski õigesti omal kohal peas istund,
soovis siis sõprust au ja kiitust, soovis,
et asjad poleks valu suunda minnud,
kuigi see kõik on mis pani kokku korjama kildu,
isegi kui täiesti segaselt peksnud, vestnud,
kogu südamest, kõik peatükid selgeks tehtud,
seesmisest poeedist, lugedes hooliklat iga sõna,
ikka toimib, koostis on hõrk vanaem .....
Olemus, visioon
Et sa tunneksid mida mina tunnen,
kui aja võtan maha ning vaadata julgen,
kuulatan teie jutte, kuhu te minemas,
kõike teadja hämamas pimedas,
kavalpead nii libedad, pigem mädad,
seemned mis iial lilleks ei saand,
tähed su silmades mind on pimestand,
ma ausalt üritan mujale vaadata,
kuid su isekas, minus leeki sütitab,
katsun käituda nagu sind polekski siin,
sest muidu sellest sa tähtsust saaks,
ja oma ülbuse piiri uuesti ületad,
su külm süda haigeks mind külmetand,
iga päev mil mõtlen sinust, muutub lühemaks,
kõik ilu kaob, kõik siirus elab maa praos,
peid .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Sulle
Leidnud oma tee, leidnud oma kursi,
Peitnud oma ideed, varjanud pulssi,
mis saabuvad siis kui end üks kõigiga tundsin,
kuid tuul viis iga pettekujutelma, ei tea mida teha,
ei pea õigeks üht ega teist, kuid midagi ei keeland,
hoiatan vaid, et igal teol tagajärg, et sa, teaks ka,
sind oli hoiatatud, südame tuksel mille looja andnud,
soe teie kõigi vastu, kui ainult, ei aja välja vahtu,
sogaseks ajamas selget vett, oodates, antud veel üks hetk,
mis veste on teind, et äratada neid, kes eraldand ennast..meist,
Ei leia ma mida otsind sa, ei saa teda sulle ka siis ulatada,
muutm .....
ega ka koostist, mida sa äbarik lootsid, enamus su informatsiooni, pärineb youtuubist ja riigi koolist, aju neuroosis suht poolik, piiri pealsest häirest bi-polaarsusesse jooksis, äkki selgitad mis sus täpsemalt toimis? Mul pohhui- soovin vaid, et sa üks kordki, ise hoiaksid oma elus rooli, ilma ajamata oma solki, lootuses, et saad fänniks endale paar nolki, suhkrumollist, juhus koorib, muutus toonis, kuulsus vaid prooviks, kas see sulle ajju soonib, kui kannad oma õukonna narri krooni, peale meelelahutuse muud polndki? Ei näe pointi, näen vaid tonti, kes ei saa taadilt liha .....
— M Ktähelepanu saad- see mu halastus, vabadus kui teravat keelt vallanud, vastandun, kui paha aimanud, sind aidanud, et sa ei lõpetaks seal kus kõik need alatud, murtakse teil pimedas jala luud, naisest saab luud, ja sinust ka ei midagi muud, kribatud jutt, siis vihatud Kuut, kuulsin oma nime su äbariku suus, karmid räpparid, kohe näha kelle riista nad imesid, kelle stiili nad näppasid, nõnda tähtsad siin, teevad nägu nagu nad mind ei märkakski, kindlasti kindlasti, ridadevahele peidavad solvanguid, vigased tähed, kes mul ammu ära omatud, ärbelda julge ükski siis, kui mind .....
— M KLoovuse Loovutus [3]
sest, sulg on surmavam kui ükski relv, kõne sees, mõtte lend, mis võtteks teeb,
kui kõrben nendel sütel, kui püüdlen, et kostuks sinuni mu hüüded, mu süü see,
et ei oska samastuda, et ehk ei oska vabalt tulla, ehk ma olen nii nartsisist, et teid ei kuuland?
Kui pillasite oma kulla, mu jalge alla trampida mutta? Või ehk polnud mus piisavalt,
ehk olidki igal pool vaid pisarad, mida nõnda kindlalt siin iga sõnaga visandan,
surematu ja visa ta...soovin vaid olla auväärne isa ma,visata inimkonnale sitta ka,
et neid pimestada, ma ei saa-ma ei tohi, kuidas pärast pojale silm .....
Loovuse Loovutus [2]
pea käib ringi, keerleb, pole mul ju muud kui präegust hetke, kaval pea..
nõnda veenev, kuigi tean vaid üht- kõigi nende aastatega jäin pehmeks,
otsimas meedet, trotsimas keelde, loopimas kasteete, ehk saan selgeks,
mis meister? Mis best seller? Silmakirja teener, ja mis teegelt? On ses-siis,
mu hingele peegel? Aga siin on igal ühel ju teistsugune reegel, ei saa käia ma nende,
sillutatud radasi, nende kirjutatud tavasi, silmust nõnda saan ja ei jaksa nii,
tunnen end kohe halvasti, kui kellegi mõtte haarasin ja kedagi mõjutasin,
nõnda sõna mängus jõlgun nagu katine masin, .....
Avaral Tuksel
Adrenaliin, lõua liin, kaua-kaua kisasin siin,
oletamata, alati annan talle tappa, takka,
mingit tunnet mis ei haava, ei kulge ei tule kaasa,
ei munne ei mingit paska, midagi pole karta,
kui populatsiooni lasen sikutada alla,
kuldse miljardini, tegi hiigel diili, kuningas kogu mu liigil,
reptiili külmaverelisuse piirid, plaan paigas, suurel pildil,
Lõppude liidriks Billi, hoia enam tagasi miski, pole kitsi,
väravad lööb lahti karistama nurjatuid hingi, klammerdumas,
hoidmas väärtusetust kinni, määrused tehtud, et tõmmata tillist,
ninapidi veetult, iga rida vaid petnud, isa .....
Armastus
Mäletan su silmavaadet,
huuli värelevaid,punaseid
pluusi alt välja paistvat
õblukest õlga,
jasmiinilõhnalisi juukseid
lainetest lainjamaid,mäletan.
Pehmeid käsi kaela ümber põimlevaid,
jalgu nõtkeid,
sihvakas kui pajul,mäletan,
Häält,mis helisedes
kõrvu kaikus-Armastan
kristallselged pisarad,
nüüd pihkudes vaid
Kuklalask[1]
Kuhu suunda see maailm on minemas, teades inimloomust miski enam imesta,
Tee paistab õige libedalt, iga uus seadus aina kurssi kiirendab, pooled on pimedad,
ülejäänud pool närtsib lillena, enam kellegi laused tõde ei kirjelda, üksteisi piinamas,
sõber sõpra ei hinda kah, vaid solvangutes võid olla kindel sa, ükski liider ka,
mingeid piire taha avada, ega neid likvideerida, ei keegi ravi vaja, kui saaks aind vehkida,
ennast kulla ja karraga ehtida, keda petsid nad? Keda kepib ah? Mind ei meelita,
Silm peal igal mendil ja kui skoori täis ei saa, peavad leppima ühe palgaga,
.....
Lõuad H...!
Ei nuta ta midagi, ja tuul on tige,
sest nägi su hinge sisse, olen kindel,
kui see vaenlasi enam ei leia rindel,
on ta sama arukalt edasi kiitlend,
justkui ainult päike oleks talle säranud,
Päike paistab kõigile võrdselt,
enamus teist on ära andnud,
nii oma lähedased kui pered,
riigid piiridega ja pead pole terved,
kogu arvamuse kujundab mingi teler,
sitta rääkiv kast elutoa nurgas,
kogu teie info tuleb sealt, julgast,
pole revolutsionääre meie hulgas,
kes teist maailma parandas?
Ainult iga päev siin halamas,
oma emotsioonide tagalas,
samal ajal teiste pihta sajat .....
Kadunud
Nõiutult,üksindus oma pead kõik need õhtud lõhkunud,
lõputu, otsides kodust õdusust, leides vaid õudus und,
oodates, et need karjed oleksid lõppenud, kõnetult,
mõnes mõttes hull, kui ei talu seda kõrvetust, nõmedus,
mida nad teevad, see kõigest kõne kunst, selle haiguse,
välja ma põdenud, põhja söök iial kõrbenud, mõtetult,
mõõde millel näen lõputut, kõik nüüdseks möödunud,
ikka ma sõdur, relvata, veidi põdur, kuid ikka heietan,
vaid korraks enda sisu peegeldan, midagist kerjamas,
jälgin neid linde tuules lendamas, uuesti petta saan,
enese ootusest .....
Truudus Inimkonnale[1]
Tähe sajud, tähe lennud, sputnik või hoopis lennuk,
Super kangelane K6 ja inimkonna vedur, pettund,
enamuses teis, jonnakad ahned ja kõlband teile reis,
mille taeva isa teile teind, kurbus mu hinges, kurjus mu viimne;
lahendus, armastus siiski see, mis teeb mu nii kardetuks,
kuningate vangerdus, riimi isad, keda riimima palunud,
kaua siin üksi oma jamas karmus seal kus tindi must,
ikka võlumas, õhutan päeva, mil saan taas serval kõõluda,
koos riimimise andes jõlkuda, mõtteis vaid vabadus mõlkumas,
sellepärast karlovas ma sündisin, sealt see püha stiil,
millel kõla o .....
Magama minek
Igal õhtu hilja
Proovin luuse lasta leiba
Kuid hoopis mõtlen
Laman ja mõtlen
Mõtlen välja riime
Kuid ei pane kirja
Täna pole ju viimne
Panen homme kirja
Hommikul on meelest läind
luuletus ja meele väin
Täna õhta juhtub vast sama
Hommikuks jälle meelest läinud see jama