Sõnale janu leiti 208 luuletust
Ärkamine uuele elule
Kui sind neelab elukeel
Ja ummikusse jookseb meel
Kui sul hing on murest must
Ja südamel pole kannatust
Siis mõneks ajaks silmad sule
Eneses kustuta kõik tuled
Lase vaikusel end ellitada
Pisaratel puhastada
Küll siis tunned janu suurt
Juhid ise elu uut!
Kolmas soov
Laev karil, saarel keset eikusagit
kellegi pudel on uhutud liivale
elust märki pole siin mingit
aga kaart pudelis viib imede koopale
seal, kus on džinni lamp;
õhus on paksult maagiat
jõidsin varemete tagahoovi
õõnsuses on aaret ja reliikviat
džinn, täida mu 3 soovi
ei taha siin enam olla;
on see kurjus, mis mind siia tõi?
templisse poetatud tükk universumi
tagasi endist elu saada ei või
hoian nüüd väge, murran aegruumi
tseremoonia on alanud;
vaatan sisse oma hinge
olen väljavalitu, Üksainus
vanadusse ei lange
kolmas soov elab minus;
olin eksinud .....
Norus peaga lillekene
Norus peaga lillekene
kes on sul liiga teind?
Nii madal on sul mullakene
kas kasta sind ma võin?
Üks väike,väike putukas
siblib lilleõie peal
ja mullast välja upitab vihmauss
Näe,seal!
Tip,tip,tip,tip vihmakene
peenelt udutab
õrnalt,õrnalt kuulda on
kuis ööbik laksutab
Norus peaga lillekene
vasta mul, kui võid!
kahetsus
Nägin sind sõsarake unes,
ütles vanem vend täna telefonikõnes.
Läksid lapsuke käekõrval säält mäekäänust alla,
kruus lapsel peos, et metsmaasikaid tuua.
Sõitsin teile raiesmikult vastu -
olin sealt marjad just korjanud
ühele naisele, et meeleheaks viia.
Tema ihales maasikaid,
mina teda...
Lasin autoakna alla ja ütlesin,
et pole teil mõtet tühja trampida,
korjatud kõik ja sõitsin edasi
maasikaid armu altarile viima.
Kuis küll ärgates oli mul valus,
et ei andnud neid marju sulle,
sõsarake!
29.03.24.
Muudkui surrakse
Võtan lahti mobla või läpaka
ja mis mu ees ekraanil
teen ilme õige opaka
midagi, mis polnud näha plaanil;
jälle sussid püsti ajanud
keegi avalik tegelane
elu otsa lõppenud
arhitektil, näitlejal või on teadlane;
ja nimed mulle täiesti tundmatud
ei anna uudis juurde manti
infod mulle asjatud
sest neid ei tunne, ei koti;
mil masina käivitan
et ona panna
hoopis ära ehmatan
ekraan rauga molu ette loopis;
ei läinud kõvaks
kui mingi hallpea otsa passis
nagu nüüd olnud tavaks
Postimees võõra esikohale tassis;
pühade meeleolu kadus
kui muudkui surra .....
lagendik vasikana
hellusega vaatan
lumest vabanenud
end püsti ajanud
lagendik kulus kuis
vasikana päikest
ahnelt joob
okstele kasvama lehed
maha rohu kevad
päeva aralt toob
taeva aluse roheliseks
üleni uuesti loob
jumal tänatud et hing
ei ole enam sellest
helerohelisest vinest
purjus habras valunoor
Õitse kaunis kevade!
Õitse kaunis kevade,
too ilmarõõmu kõigile,
kanna sära silmisse,
hõiska rõõmu pilvisse!
Loo pungad õitsele,
pane tiirlema soe päikene,
võta oma hõlma alla
elu haprake!
Loo uut kevadilma,
sütita naeratust,
mis kaunis on suul,
jöta kestma soojad ilmad,
meie keskele jää ikka-
kõik need kolm imelist kevadkuud!
Hirmu ei siis tunne süda,
varsti ööbikki laksutab toomepuul,
janu kustutatajaks sa,
mu armas, kallis kevadkuu!