Sõnale janu leiti 208 luuletust
Üks
Sa tahad, et ma sinu järgi jookseksin -
tahad, et Sind ihaldataks,
kuid sa ei oska armastust vastu võtta ning tood ettekäändeid.
Minu süda sureb mitu korda päevas.
ka minu elust on lahkunud lähedased inimesed...
AGA SA LÄHED EDASI.
Ma andsin Sulle ajavahemiku, kuid mulle tundub tõesti nüüd nii:
ajaliivad on tolmuka keerise üles ajanud
Ma andsin Sulle aja, kuid Sul pohhui, mul ka - ma väärin paremat.
Olen tänulik, et olid mulle mõneks ajaks kogemuse jagaja, kuulaja ning jälgija,
olen tänulik.
Sinus on mingil määral headust, kuid ka kurjust, aga kes o .....
Südamejuured
Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.
Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...
Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...
Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna .....
nagu ikka pärast suve
hing orvuks jääb
külmetama hakkab
taeva alt kui lahkub
pilgeni täis õitsmist
palav juuli
enam taevas pole
pilvi valgeid suuri
päevas hetki tulikuumi
kurgust kadund ilu janu
jäänd vaid suvest
lahkumise puhas valu
raaguv ilmaruum kohtumine
helerohelises mais
õrnuseks avanev suu
Ja need haisevad
Töö juures kõht koriseb
ja saab vähe sitale
nii mu pahameel möriseb
et oleks pääsetee kannatanule;
peeretada on ohtlik
tulla nii hilja võib sitt
olukord on tontlik
mõtlen: "Oh sa vitt...";
pärast tööd kodus viskan
trussad mõtlemata maha
õhtut edasi jätkan
aga sellega tegin mainele paha;
sest laupäeval, kui pesu sorteerida
ema kõike duširuumis uurinud
äkki sai observeerida
et olen ikkagi alukaid roojanud;
ja sellest pruunist laigust ei näe läbi
nüüd emal on silmad vees
sest tal on häbi
et täisealine poeg on kakatriibumees;
andsin .....
Janune pilk
Janune pilk
otsib armastavaid silmi,
otsib naeratavat suud,
otsib pisarsilmi.
Janune pilk
otsib hellitavaid käsi,
otsib huulilt kauneid sõnu,
otsib pisarsilmi.
Janune pilk
otsib lahkust täis hinge,
otsib südant suurt ja truud,
otsib pisarsilmi.
Otsib tõsimeeli,
ikka pisarsilmi...
Täiskuu müstika
On taevas täiskuu paistmas taas,
kui viivuks Sind saan tunda.
Ning kiirelt tuul toob pilved maa
ja taeva piirile.
Näen vaadates Sind sügavalt,
Sul imelised silmad.
Neis kumab kuu, mis tundub nüüd
veel veidi sumedam.
Vaid tõest läbi müstika,
said Sina siia tulla.
Või olin siiski mina see,
kes mööda ei saand minna.
Tuul taevas pilvi kuhjanud,
see Meid ju nüüd ei sega.
Me teine-teise embuses,
nüüd Sinuga siin leban.
Sa ära põlga armastust,
mis saatus Sulle saatnud.
Vaid vasta parem armunult
mu päringule jaatus.
Kas soovid Sa just minuga
.....
veel suvi on me juures
armsamana mu juures
suvel iga õitsemine
lahustub mis veres
muutub sellest ise
aina rohkem januks
iga päev mida juua
suu juurde kruusis tuua
tean tean
olema pean lahus sellest
pika sügise ja talve
aita mind õhtuti selles
mu sosinal öösse
lausutud palve
ema tule mulle selles valus appi
Kartulipõllul
meel rõõmustub
mugulaid korvist mulda pannes
maa heldus
endiselt et päevas jätkub
sõrmed surud märga sooja mulda
see tunne kätes
tõuseb soonipidi veres üles
ööselgi ärgates tunned
kuidas niiskes mullas
hargnevad idudest juured
tõusevad päikese kätte
lehed mis saavad suureks
20.05.
*
tsüklist „Poiisiga“
Su suudlusjanus suu
puhkemata õunarinnad
on jäänud teise ilma
kuhu vaatama ei küüni
enam silmad
ei tea ma midagi
Su õitsemise
õitevahus imest
vaid suu veel mäletab
Su kõrvetavat nime
ööl mõnel unetul
mälu aha .....
õhtu maal
kuu küpse odrapõllu kohal
rohi kastest märg
nii juba mitmel õhtul
hetk kui tarus mesikärg
meeltes ammu unund lõhn
üksik ritsikas
üleni vist siis
kui olin alles laps
tee ääres raudrohu
valge õis helendumas öös
männimetsas veel vaid alles
vaigust lõhnav päeva hõõg
see valgub õhturahus
omasoodu verre
jääb sinna ööks terveks
*
mu sõrmed janunesid
Su puudutusi
üle riigipiiride
lumiste mägede
nad ulatasid unes
üksteisele käed
me silmad seda näeks
me selle sisse jääks
Unes nägin ilusat maailma
Unes nägin ilusat maailma,
inimesed olid nii lahked ja head.
Vaikides vaatasid teineteisel' silma,
naeratus säras neil huulte peal.
Ei olnud kära ei jutuvada,
kõik oli nii selge, ilma peal.
Päike paistis kogu aja,
päikeseenergia laadis südameid.
Loomad ja linnud-,kõik olid sõbrad,
kiskjaid ses maailmas ei kohanud.
Nälga ei olnud, janu ei tundnud,
lilled kõik veeta elasid.
Linnulaulust rõkkas taevas,
mõnda viisi ei tundnutki.
Selles ilmas puudusid vaevad
ja valust polnud juttugi.
Unes nägin ilusat maailma,
inimesed olid nii lahked ja head.
Inimesed olid n .....
sõnad saavad õeks
jaksab kõrs väljal
ära taluda üle elada
pika pimeda talve
vihmajanuse juuli
jaksad sinagi
ka su hea kaaslane
emakeel
ütled kordi ja kordi enesele
kui elust longu vajuma
hakkab meel
*
kui sõnad saavad õeks
nad puhkevad õide
muutuvad voolavaks jõeks
mis puutub kõike
nii vihma täis pilve
kui puude uusi lehti
hetke katkisi kilde
kui ilu armsaid ehteid
Mida oled suvest kaasa võtnud?
Mida oled suvest kaasa võtnud,
mis tundeid korjanud südame,
mida kaunil suvel ole öelnud,
mida puistand oma hinge seest?
Millist jõudu kogunud sa kokku,
päikselõõsa seest,
millist ohtu oled tundnud,
üksi maailmas ringi rännates?
Kas oled oma hingepagasi täitnud,
rõõmu ja õnnega,
kas kurbi hetki vahel tundnud,
kui kaugemale jääb sust kodumaa?
Kas julgelt sügisele vastu astud,
kas meeli said sa puhata,
kas kurvastad sa selle üle,
et kaunis suvi hakkab lahkuma,
et nukrameelne sügis peale tuleb
ja igatsema hakkad sa?
veel juulist
kardinaidki pole ees
kui suvve avatud on aken
meel üleni ta sees
umbselt raskelt
seesama küpsemine
mis aias põllul
õunte potsatus rohtu
valguse tulva sisse minek
kuis veri sellest vahel kohkub
su võtab endaga
lihtsalt kaasa
nagu puudelt lehed
päikse käest aasa
halladeni saadab
oo suvi helde
ära räägi veel verele
sellest
*
kui palju kordi
suu aega anund
hetk tardu
meel liialt vähe
joonud hardust
kustutada pole saanud
veel ilu janu
siis arutuna pillan
ta äkitselt käest
hing et kiljuks
valu käes