Jõgi läks üle piiri talv otsa püsis joonel, nüüd kevadel hakkas laiutama leidis end vist kullasoonel. tri:nu
ka siis kui mind enam ei ole voolama jääb jõgi lehtib mets koltub kasel leht on teistest kirkam mõni hetk mis ise teab kuhu ees veel tal retk
Rukkilille põld on kui sinetav meri Sinine taevas on valgete pilvetupsudega segi Mõtted voolavad kui ojake vaikse jõesängi poole Kas võtaksid mu südame enda hoolde?
öös jõgi voolab männi okste vahel tähe valgus kui palju kordi see mu hetke hoovand olnud lähedal nii kaugel