Viisk põis ja õlekõrs jooksid Jõgeva linna staadionil 3000 meetri takistusjooksu Uhti Uhti uhkesti esimese veetakistuseni said seal disklahvi
Sülitasin läraka ütleks üsna piraka mitte mingi niraka ikka üpris juraka sihtides maapinnale tabades end rinnale
Ma tahan, et ma sulle meeltiks aga mitte “meeltiks,,. Ma tahan, et sa must hookib. Ma tahan, et sa oleks olemas mu jõoks kui ma sind vajan aga ma ei taha sind.
Suvel on ilusad ilmad, suvel on ilusad pungad kui lapsed mängivad suvel siis jookse kohe ka
Mõtted kõik jooksevad oma rada, nii palju peas on jutuvada. Vahest olen väsinud sest jutuvadast, siis pea mul puhkab sulepadjal.
Kui suhted jooksevad kokku ja lahku nagu sokivardale loodud silmused Kui valesti ,siis lase silmused lahti ja proovi luua uuesti!
Kohvikus veeretan väikest aega, aega,mis kiirusest üle jääb Pole mõtet tormata, aeg jookseb kaasa Võidujooks ajaga, käib niiguinii...
2. Jaanuar. Jõusaal tühi. Koristaja vetsupotti nühib. Vaikselt vingub jooksuliin. Verre valgub endorfiin.
Las hüüumärgid hõiskavad ja komal pole piire, punkt on nendest tugevam, paneb punkti i-le.
Suvesängist tahtsin minna, sügissängi puhkama, aga mõtted jooksid liiva, parem ikka elada...
Särab päike poiss veel väike ringi jookseb ta. Rosinad nüüd käes on tal kaelas lehvib sall. Annika.k
Pedomeeter, vana sunnik, käskivalt ei palutuna: ’’sina jah, va pekihunnik, jooksma, kasvõi jalutuna!’’
Vahel lihtsalt tahaks joosta iseenda eest, et mind tagasi ei ootaks, need tunded minu sees. Tahaks olla kõigest vaba, lihtsalt eksisteerida, et ei seisaks seljataga- õige elu eetika.
Aeg lendab trepist üles Nagu oleks juba teises külas. Sisalik ei oota päikseloojangut. Ootab hoopis sooja puhangut. Jookseb mööda lõuna kõrbe, Et vältida päikse mõrva.
kaugel udus pehmes hallis joonistub üks tantsiv lind jooksed tühjaks veretuks tean sa ju ei oota mind
Trilla-tralla, trilla-tralla, jänes jookseb üle silla, silla puud olid pilla-palla, jänes kukkus sillalt alla. Kukkus sillalt otse jõkke ja sai muhu otsaette
Õues päike kõrgel särab Ja lumehanged sulavad. Mina õnnelikult jooksen poodi, sest taas saab riideid osta õhemaid. Ma valin välja kingad, kleidid, sest enam talvesaapaid ma ei vaja.
Pühapäev Taevas paistab päike, eemal kostab äike. Öösel särab kuu, mina jooksen vasta puud.
Jõuluvana, rikas mees, tuli meile BMW's. Tuli tuppa istus maha, küsis kes nüüd kinki tahab. Mina jooksin kohe sinna, andsin luuletusel minna.