Sõnale joud leiti 457 luuletust
kuu valgus toas
Täiskuu öösel augustis
isa värsse lugedes
kuu valgus öösel
ärgates toas
poisieas
nüüd hall sul pea
Vaikne ookean
on nende vahel
sealpool silmapiirigi
õiteks muutunuid riimisid
*
floksil õis alles hõõgvel
hing kui jõudnuks koju
käib nüüd paljajalu
kasteses rohus
suud annab kase tohul
on tühjaks jäänud kure pesa
ei päeva enam
loojang lõpeta
kus kurepesal armas
nokaplagin vali
meel sellest õheta
kui kure poegi
rõõmsalt vahid
ei enam lõigat odra
põllul nende uhket kõndi
lähenedes nende
õhku tõusmist
pessa tagasi jõudmist
on tühjaks jäänud kurepesa
ei õhus nende lendu enam
uue kevadeni
Tunnete rägastik
Tunded sees on risti-rästi,
tunnen ennast päris hästi.
Nagu puntras lõngakeral,
hakkan tundeid lahti harutama.
Tirin tundeid siit ja sealt,
tunnetele järele jõudma pean.
Ühe lõngaotsa kätte kui saan,
hakkavad hargnema mõttedki peas.
Alati tunnetest sotti ei saa,
liiga palju kära teevad su sees ja su peas.
Vahest tunnete rägastikus ollagi hea,
kõhus liblikaid lendab ja ringi käib pea.
AEG
Aeg, see jookseb ühtesoodu,
vahest marutab ta teel,
hoiab kinni püksisäärest,
tirib ligemale veel.
Ajal aega paigal seista,
pole mitte kunagi,
nagu äratuskell ta tiksub,
jõudmaks inimmeelteni.
Olen hakanud aega hoidma,
väärtust kandma temani,
ajaga ma kaasas liigun,
märkan teda alati
Ajapikku aeg armsaks muutub,
hakkad armastama kogu südamest,
kahetsed, kui lased raisku,
kättemaks tuleb pikal eluteel.
Vali aega endal' sõbraks
enne, kui on õhtu,
ajaga siis tasapisi kaasas käi,
nii on hea, mulle näib.
Aeg rolli mängib siinses elus,
aega alahinnata .....
Kestavärin (shell shock)
Mil veel enda nime mäletad
ning mis on su eelmine elu
siis minevikku lootusetult matad
kogemused on sinust vorminud lelu;
sa istud ja vaatad aknast välja
ning ehmatad, kui käib pauk
mõni tüütu heli ei tee ka nalja
ohvri meel on nii rauk;
kunagi avamaastikul jahiti
kõiki kes näitavad hambaid
ja kui ohvreid leiti
õhati neid nagu lambaid;
üle kaeviku vaenlased meelitavad
lootus lubab igasugust
aga su kamraadid kõik surevad
ning sa näed valgust;
ei saa loota tehnika kaitsele
kui napib jõudu ja mõistust
jäävad lihtrahvas ja sõdurid saatusele
lootma sell .....
Laulu ilu
Muusikas leiad endale kõla,
sisemusest mõtte ja tunde,
mis põimumas ühiselt ära
noodiridadel, kestes nii tunde.
Sõnades keelel on jõud,
igal maal on oma sõnade ilu,
meloodia veel lisamas vaid
võimsust, elu võlu ja valu.
Igal laulul on sõnum ja mõte,
mida nootides Sinuni tuua,
mis toetamas Sind elus hetkel,
mida endale otsustad luua.
- Tarmo Selter -
2022
Vaeslaps
Seisab vastu valget leina
emast ilma jäänud laps.
Kraaviperve ellerheinad
teevad ema kaunimaks...
Emas elu raskus peksles,
mõistus kiskus kiiva.
Andis alla, nõeltes eksles,
jõudis kalmuliiva...
Ruhimutäis valget leina...
Koduniidu pääsusilmad...
Vastu elu kivist seina
laps, kes ema armust ilma.
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Suislepa Veski kohvik
Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.
Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.
Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...
Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!
Üks Peterburi eeslinna kaak
Üks Peterburi eeslinna kaak
Mendist kgb - žnik
Hoiab hirmul maailma
Mis teda juhib
Kuidas leiab toetust
Kes tõstsid troonile
Võimuahne moraalitu mehe
Kes näevad oreooli
Ümber ta väikese pea
Kummardavad isakese ees
Need
Kes usuvad üleoleku õigust
Rahvuspõhist eraldatust
Väärikateks ja teisteks
Ajaloolist väljavalitust
Kõrgeid kuldseid uksi
Aja muutumatust
Enese puutumatust
Hirmu jõudu
Tunnen õudu
Kuid ei karda
15.03.22
Olevik
Vahel mõtled elu üle,
mis on hetkes olemas?
Kas meil valmis olla tuleb
selleks, mis on tulemas?
Hoiad pilgu idapiiril,
lõuna poole vaatad, ehk
tulemas on sealtki keegi,
kellel silmis kurja helk.
Elad hetkes, hoiad oma,
mõtled, mis on tulevik?
On ju homne varsti täna,
kätte jõudmas olevik.
- Tarmo Selter -
2022
Elu on teekond
Rahutu raju
Mäslev meel
Oled teel
Ohtlikul veel
Purjesid sead
Hirm on
Kuid ometi tead
Pead minema
Sadamas õõtsudes
Roostetab raud
Puit määndub
Lõpuks on haud
Küll elavas vees
Ent mõtetult vara
Saab alusest sara
Laev peab liikuma
Tormides kiikuma
Otsima sadamaid
Jõudu kus koguda
Sihte seada
Alati teada
Elu on teekond
13.02.22
Ma nägin tuld
Pole vaja kohal olla
kui mõistad, mis on hävingu hind
lüüakse paljudele hingekella
küll ka kunagi kutsutakse sind;
mida pikem ja kilkam elu
siis seda endal parem
aga näen meedias igasugu melu
võinud meilegi sõda tulla varem;
kui peaks tuli tulema
siis julged surevad koos
sind ja su kodu saab põlema
kõike toimub selle hoos;
mis naaberriikide suhtes
nad üksteisega rahu ei saa
vägikaiga vedamise tahtest
loodab suurem neelata väiksema maa;
ning nii räägivad püssid
mille jõud suurim kõigist
on võidus miinused ja plussid
eiramaks EL pealike sõnast;
.....
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
Mida oled suvest kaasa võtnud?
Mida oled suvest kaasa võtnud,
mis tundeid korjanud südame,
mida kaunil suvel ole öelnud,
mida puistand oma hinge seest?
Millist jõudu kogunud sa kokku,
päikselõõsa seest,
millist ohtu oled tundnud,
üksi maailmas ringi rännates?
Kas oled oma hingepagasi täitnud,
rõõmu ja õnnega,
kas kurbi hetki vahel tundnud,
kui kaugemale jääb sust kodumaa?
Kas julgelt sügisele vastu astud,
kas meeli said sa puhata,
kas kurvastad sa selle üle,
et kaunis suvi hakkab lahkuma,
et nukrameelne sügis peale tuleb
ja igatsema hakkad sa?
Lõpetatus või uus algus?
Halb naine, hea naine
Igast naisest saab teha midagi
voolida endale sobivaks,
kui algelemendid on olemas
Ei teagi, mis mind kurvemaks teeb,
kas see, et kirstukaas on nüüd kinni
või see, et hunnikutes lilli on Su haual
Nagu päeva ja öö vahel,
uneriietes
ma kõndisin läbi vihmasaju
ja trellitatud uste
Lubasin, et jõuan Sinuni,
jõudsin, võtsin kaasa, kõik, mis vajalik
et Su hingel kergem hakkaks
Armastan Sind väga-väga
Head sõnad
Head sõnad on kui magusad maasikad,
millel tuhksuhkur peal.
Head sõnad on kui soe päiksekiir,
mis soojust hoiab südame peal.
Head sõnad on kui suured õnnepisarad,
mis vabalt põsilt alla voolavad.
Head sõnad on kui tugev tahtejõud,
mis meeli liigutab.
Head sõnad ei ole ilmast kadunud veel.
Lase lahti head sõnad enda seest
ja sa tunned, kuidas rõõm hakkab voolama sinusse endasse,
ning suur tahe tuleb peale,
jagada seda ka teistele.
Head sõnad on kui magusad maasikad,
millel tuhksuhkur peal.
Mässavad tormituuled
Tormituuled mässavad,
nii merel;kui ka maal,
mässab inimese hingki sees,
kel asi pole klaar.
Mässumeelsed vahepeal
oleme me kõik,
kui meel ja mõte selle peal,
et ühiskonnas puudub tasakaal.
Siis vaiki olla enam saa,
suus ja keelel sõnad,
hakkavad mässama,
nagu tormituuledki maa ja mere peal.
