Sõnale jää leiti 2381 luuletust
pusisin Andrei teemal edasi
on igas armastuses varjul
ka tema paratamatu hukk
ükskõik kuis hing ei karjuks
jääb järgi üksnes tuki
kõrval mustav tukk
kustub kire lõõm
veres olnud suudlused
need õnnevalus ööd
pilgeni täis päikest rõõm
eha valgusena ehk siiski alles
me armu miilav hõõg
tulvaveena kevadesse
mets kaua olnud raagus
päev päevalt aina rohkem
lehtib
helerohelusse end ehib
hing lihtsalt sellest saab
rõõmsaks et talle jäänud
pole võõraks
igast teeäärsest võilillest
päike vastu nüüd uhkab
kui lumevesi jõkke
ta tulvaveena
kevadesse ahnelt ruttab
Taevasse
Elu muutumas taevasel merel,
päike tõuseb ja loojub koos kuuga,
olles päeval ja öösel nii ere,
hetkes varje ja valgust saab luua.
Ajad kadumas, taevas see jääb,
vahel selge, siis pilvedest tume,
ükskord palavas äikestki näeb,
siis väravad valla on lumel.
Elu peatumas taevasel rajal,
maist elu seal vähegi on,
rändlindudel lennata vaja,
vahel pilvedes saatmas neid torm.
Ikka taevasse vaatan ja mõtlen,
kuidas elada vabana on,
loodus pilvedes edasi tõtleb,
ükskord hävitab, teinekord loob.
- Tarmo Selter -
2023
Jäämurdja*
pidin sündima jäämurdjana
aga ka jäämurdjal on kevadel
vähe tööd
kui linnukesed siristavad akna taga
ka linnukestel on oma tagasi tulekulennust
nüüd kõri üsna hoolega töös
et tutvustada ja meelitada ligi endale
uusi kaaslasi
jäämurdja suvel puhkab sadamas
pole jääd, mida lõhkuda
pole mida purustada
pole jäätunud vett, mida murda
aga linnukesed siristavad edasi
ja aina valjemini
et nende hääl kevadelgi oleks
valjult kosta
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
HEAD VOLBRIÖÖD
Öö on saladusi täis,
kuu see loomas varje,
miski üle taeva käis,
saatjaks hirmsad karjed.
Siin ja sealgi mõni lõke
süttimas on ruttu,
luuad kiirelt välja võtke,
nõrgad jäägu tuttu.
Lennakem siis üle taeva,
endast välja laskem
nõiad, kes on näinud vaeva
läbi aasta raske.
- Tarmo Selter -
2023
Lahkuminek
Lahkun sinust kallis kodu,
head aega jätmata,
sest minu hing ja minu süda,
need jäävad sinuga.
Kaugened mu kallis kodu,
katus, korsten veel paistavad.
Silmis pisarate rodu,
tunded hinge matavad.
Ei ma reetnud sind mu kodu,
ega mõelnud hüljata.
Mul suur on minemise valu
ja süda kipub lõhkema.
Hüvastijätmist ma ei talu,
pisarsilmi jään sinust mõtlema.
Minu hing ja minu süda,
jäävad igavesti sinuga.
instagrammi luulet lugedes
teel tunnete poole
iga sõna jääb kuskile kinni
murdeea hägus tundmuste
praaga enne juuakse
kannatamatusest ära
kui saada jõuab
puskariks
pähe mis hakkaks
suubub pigem soolaukaks
kui muutub voolavaks jõeks
märja pesu asemel
sõnad on väänatud kuivaks
riputatakse lõksudega
ridadena nöörile kuivama
nii et kõigile näha oleks
miskipärast kutsutakse seda
siis luuleks
Clyde Kull
Sa oled üks tõeline rott
sa oled üks skeemitav punn
sa oled üks ehe patukott
sa oled üks uhke vana junn;
me võiks portreerida tõelist saksa
kes teiste raha peal elab
kuna ise rikkusi tasuda ei jaksa
ta privileeg tähtsal kohal kõlab;
Brüsselis on ka temale loss
tuntakse üliku staatust oma nahal
näitab ette, kes lauas on boss
toidud ja lõbu maksumaksja rahal;
eputamaks ülejäänud tähtsatele
kuidas Eesti maine püsib
teiste riikide aristokraatidele
me maksame, kui võõras midagi küsib;
toimub täpselt sama maagiliselt
nagu Martin Repinski moodi
vara ka .....
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
America - Tin Man
Mõnikord hilja, kui asjad on tõelised
Ja inimesed jagavad jutu kingitust omavahel
Mõned on kiired õnge jääma
Ja püüavad täiusliku auhinna
Mis ootab karpide seas
Aga Oz ei andnud kunagi midagi Tinamehele
Mida tal polnud, mida tal juba ei olnud
Ja põhjus polnud kunagi õhtu põhjuseks
Ega Sir Galahad'i troopika
Palun usu minusse
Kui ma ütlen, et keerlen ringi, ringi, ringi, ringi
Suits klaas plekk ere värv
Pilt liigub alla, alla, alla, alla
Seebivaht rohelised kui mullid
Oh, Oz ei andnud kunagi midagi Tinamehele
Mida tal polnud, mida tal juba ei olnud
Ja põhjus .....
America - Lonely People
See on mõeldud kõigile üksildasetele inimestele
Mõeldes, et elu on neist mööda läinud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Ja sõidad sellel kiirteel taevas
See on mõeldud kõigile vallalistele
Mõeldes, et armastus on nad kuivaks jätnud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Sa ei tea kunagi, kuni pole proovinud
No, ma olen teel
Jah, ma olen tagasi, et jääda
No, ma olen teel tagasi koju
See on mõeldud kõigile üksildasetele inimestele
Mõeldes, et elu on neist mööda läinud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Ja eales .....
noorukina
kuu valguses Sind juua
ilm nii luua
taeva all kus ainult
õrnus puhtus
ära ütle see kunagi
kuhtub leekides hukkub
võimalik vaid poisieas
siis kui käharates lokkides
meil alles pea
*
kord olnud armu leek
meis päriselt ei kustu eal
mis hõõgund vere sees
jääb sinna igaveseks
ta nagu aknas tähe valgus
öösiti mis tuppa valgub
*
öö saab otsa akna laual
tilkuv küünal
enam Sind ma eal ei kohta
Su suu mu nime valus hüüa
mis oli tagasi ei tule
saab veel vaid uneks
mälu sinna ukse suleb
kaod kuhu Sina mu arm
meis olnud lemb ja sarm
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.