Sõnale k k leiti 9889 luuletust
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
K k K ...
Ei aeg see võinud uni olla,
päästan luule salmid valla.
Sellest kuidas Eesti rahvas,
muistselt , õnneaegu elas.
Kas ka Kalev koju jõuab,
või ta ikka Soomes veel.
Sepa juures asju ajab,
nüüd ehk tuleb koduteel.
Loodame , mõõk ta vahe,
pühib vaenust riigi pinna.
Tagasi toob aja - ärksa,
kestnud... aastasaja eest.
Sünnid elu isamaale annad,
helge , ootus rõõmust elad.
Et rahus kui lõpul elurada,
vaba, pühal pinnal uinuda.
Hansi!!!
K. K.
Tean sind alates sellest ajast,
kui olid põlvest saati.
Kui kandsid ees põlle
ja otsisid võililli.
Punusid neist pärgasid
ning kutsusid mindki.
Sinine oli taevas
ning päike säras.
Mängisime keksu
ning Sa võitsid alati.
Sedasi ma leidsin lille umbrohu seast!
Kui läksid kooli,
sattusime kokku,
ütlesid "tsau"
ja läksime viimast korda lahku.
Nägin sind läbi aastate
ja kuidas Sa kasvasid suureks.
Ma Sind kogu selle aja armastasin,
kuid kui olin Sulle lähedal,
siis liiga kiiresti lõi mu süda -
ma ei julgenud Sind kuidagi välja kutsuda.
.....
laul linnust
ma laulan teile linnust
veel arglik on ta samm
nii siiras tiiva viibe
küll kaunis on su lend
puult puule aina rändad
nokk uhkelt viltu peas
nüüd hüüan sulle teele
laul veel saatku sind
ma laulan teile linnust
kes elab minu sees
ta pesa soe ja õige
õnn päästab lendu end
kui oled väga kaugel
sind ikka meeles pean
viin tervitused teele
küll kaunis on su lend
Piimalimonaad
Mul on mõte, mis kõhtu sobib
energiat täis teid kõiki loobib
akusid uue maitsega laadib
kaloreid kõvasti praadib;
kui teed sporti, muidugi
on lihaste kasvule tugi
uus maitse hea olla ei pruugi
mineraalide ja muu paljugi;
suveks saab uus äri nimega
"Piimalimonaad" mullidega
ehk kihisev valge valkudega
nagu jäätis, mis vitamiinidega;
natuke kaneeli peale
lahendus tervisehädale
annab jõudu igale eale
teaduslik ime tuua kasvõi laadale;
ise surusin ja pressisin
iga öö ja päev kogusin
üles - alla liikus masin
ja patendi ka kirjutasin;
jah, Piimalimonaad, .....
Tänapäeva luuad
Tänapäeva luuad on tõesti saatanast
tänapäeva luuad on ratastel nuga
tänapäeva luuad on metallisulast
tänapäeva luuad on madallennuga;
ei ole muust juttu
"vana hea" elektritõuks ikka
aga tõmmaku see pigem uttu
see kuulub kurjuse sekka;
Õhtuleht kirjutas mingi 7 aastane
sai autasu linnalt oma töö eest
aga mis mõtet masinal nii sitane
üles tõsta jalakäiate eest?;
see neetud Bolt on teinud
karuteene rahva jaoks liikluses
meis igaühel sisemist nõida puutunud
alati õnnetusi ja häda avalikkuses;
ja nad pääsevad sellega
madallennuga "kogemata"
üle v .....
Mure
Muremõtted, rasked hetked,
pinged ümbritsemas Sind
igal sammul, igal retkel,
järjest raskemaks läeb´ hing.
Kes Sind kuulab, kes Sind aitab,
naeratada ainult saad,
ei Sind muremõtted paita,
silmadega mõõdad maad.
Kurbuses ja hingevalus
pinged pole elu alus,
aastad tulevad ja läevad,
kaovad mured, kaovad vaevad.
Tea, end aidata saad ise
igal ajal oma retkel,
leides kõigel lahenduse
igal murelikul hetkel,
vaadates vaid enda sisse,
vastused Sa leiad sealt,
mitmeid lahenduse viise,
ise end saad aidata.
- Tarmo Selter -
2024
MAI
Kevade ilusaim kuu on mai,
siis süda rohkem rõõmul
ja päikesekulda täis.
Mai üllatustest tulvil,
kingib päevi õnnelikumaid.
Siis sirelite lõhn on uimastavalt hea,
iga õis sind armastab,
ses pettuma ei pea.
Kogu loodus on elujõudu täis,
jagub rohkelt meilegi, mai armas on ja hea.
Emal tähtis koht on meie seas
Ema, Sul tähtis koht on meie seas,
Täna õnnesoove tuleb reast.
Iga õnnesoov, mis südamest tuleb Sinu poole,
saavad suure kallistuse ja pai.
Emadepäeva armastus on suur ja lai,
emadepäeval ükski pisar ei ole kibe,
vaid rõõmupisaraid põsilt voolamas näed
ja rinnust valla pääseb õnnelik ohe.
Ja varem õide puhkevad meelespead,
siis sirelid täis on ööbikute laulu.
Emadepäev on ilus, uhke ja hea,
Eesti ema au nagu Eesti lippu,
kõrgel hoidma peab.
Kevade kõrval
Taas võin soojal tundel ärgata
ja kevadet enda kõrval märgata,
kuulda kuldse päikesekiire koputust aknale,
panna kaunist linnulaulu tähele.
Ei see kevad nüüd käest lähe,
nõnda ennustavad taevatähed,
suvigi on poolel teel,
kannab soojust juurde veel ja veel.
Emake, mu päikesekullake
Emake, Sa ole hoitud
terve maa ja ilma peal.
Emake, mind oled toitnud,
kasvanud Su rinna peal.
Emake, Su südames leidnud ma varju,
kui elumured kasvanud üle pea.
Emake, kõik suured ja väiksed mured
Sa oma südamesse ära mahutand.
Emake, Su süda ikka kui päike särab
ei Sa välja näita oma muresid.
Emake, Su hinges soojus, aina juurde vohab,
jaganud oled hingesoojust alati.
Emake, Sul sinililli kingin,
neid korjasin ma kaunil metsateel.
Emake, Sul kaasa toon ka linnulaulu,
Sa kallimatest kallim oled minule
Sa täna päikesekullas särad, jagub kõigile.
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Päikene
Loodus kauneid õisi kingib
päikesena heinamaal,
isegi kui taevas pilvi,
õied ikka säravad.
Kui Sa suudad leida hetki,
kauneid õisi enda sees,
ühes päikesega retki
võta ette enda teel.
Sära päikesega kaasa,
kingi kiiri teistele,
ennast avades nii saad Sa
särada kui päikene.
- Tarmo Selter -
2024
Valu peegeldus koera nukrates silmades
Oh milline valu
pesitseb päevinäinud koera sil.mades,
kes istub kodumaja varemeis.
Ei lähe tal alla söök, ega jook,
pole peremeest, kes ta varemeist välja tooks.
Nõnda ta seal istub,
vaatab igatsedes sinitaevasse,
valvab pommitatud kodukest,
leinab, silmis kurbus ja valu,
nutab taga kodutalu ja armsat peremehekest.
Oh, kes küll võtaks koera valu
ja kurbuse tema silmadest?...
Kevad ei unusta
Kevad jälle ennast näitab,
soojavarud välja toob,
külvab ilu siia-sinna,
ikka päikesega koos.
Rõõmu tunneb maa ja taevas,
et on külmast talvest priid,
rõõmustavad metsad, aasad,
taas kevad jõudnud on nendeni.
Nagu linnukene rõõmul hõiskab,
hõiskab minu südagi,
ei kevad ole petnud,
pole unustanud kunagi