Sõnale k k leiti 12210 luuletust
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024
Vabariigi aastapäeval
Hingan sisse vabadust
kui kevadõhku ma,
süda rinnus taob,
ei taha vaibuda.
Vabariigi aastapäev
on kiire tulema,
sel tähtsal päeval igati,
pean valmis olema.
Mina valmis, sina valmis,
valmis kogu rahvaga
head tahet üles näitama-
Eestimaal, me sünnimaal.
Siis laulud hakkavad kõlama,
ühest suust rõkkama,
sinitaevas päike kuldama ja laiutama,
soojust südameisse pillutama...
Taas ärkan siia maailma
Taas ärkan siia maailma,
unes hoopis teine elu
ringutades mõtlesin.
Vahel unes ilusam on elu,
vahel kiirelt üles tahaks ärgata.
Hea on see, et uni ei jää meelde,
muidu hakkad elu raiskama,
tahad minna ja jääda unemaailma suurde,
reaalset elu unustada.
Siiski rohkem tahaks päris elu näha,
tunda ja meelde jätta ta.
Jah, unes viibid teises elus-,
seal lihtsalt hea on puhata.
Antud...
Kuidas tuleb kevad meile südameisse?
Vaikselt lumesula, päiksekiirtega,
rohetuttidena metsaservadesse
põski paitavate lõunatuultega.
Kas on tunda elu tärkamist
siin ja seal, ka mullapinna sees?
kas on näha kiiret ärkamist
armastuses, meie hingedes?
Anna andeks selle eest, mis sügis võtnud,
andes võimaluse uue elu sünniks,
ikka saame kõik, mis meile elus antud
mõneks aastaks, sekundiks või tunniks.
- Tarmo Selter -
2024
Elul vastu naerata
Kui sa ei tunne elust rõõmu,
oled kui maailma tõugatud,
siis sa lihtsalt eksisteerid
ei soovi ellu muudatust.
Lased minna omasoodu
elul ilusal
ei adugi, et oled loodud,
elu ilusamaks elama.
Sünnime ju siia ilma,
kes valuga, kes valuta.
Siiski elu antud sulle,
elul vastu naerata.
Ei elu põrgut välja kannata...
enesetapu ja kohvi vahel
tapaksin end, või valiksin täna kohvi?
olen maganud, ent väsimusest ohin.
elutahte saamiseks vanu pilte sorin,
inspireerid mind, kas sulle helistada tohin?
kuulaksin vaid sinu sõnu,
mind ei huvita see moraalitu lõbu,
selles ju peitubki meie kahe võlu,
südamliku suudluse tekitatud mõnu.
oled armas, nii ilus,
kohe alguses
nägin miskit sinus.
päevavalguses, kui läbin neid tunde,
mõtlen vaid, millal taas saan sinu juurde.
pelgalt neid sõnu ei pillu ma tuulde,
teen haiget vaid siis, kui hammustan sul' huulde.
kuule, kallis, kas sa märkad,
et hommikul vaid sinu ni .....
Где ж лучше?
При всех, всегда чужих,
Как обычно, докучных,
Говор вялый, - так тих…
Без посторонних, чужих,
Напротив, столь он звучный,
Нет в нём скорби о всех, о них.
День тот вовсе не скучный,
А иначе скуден, злополучен,
Ещё и не без смотров тугих...
Меж сфер чёткий штрих,
Различий, прямо-таки, куча,
Не обойтись без таких,
Понять стоит, - где ж .....
Hommikukohvi rüübates
Kas leiduks üks hörrasmees mulle.
kes oleks mu vastu hea.
Kes kingiks mul punaseid roose,
kes südamesoove mul teaks.
Kas leiduks üks härrasmees mulle,
kel samad soovid, kui mul.
Härrasmees, kel head kombed,
tema vastaks mu nõuetele küll.
Ehk tulebki kunagi see härra,
kes punaseid roose mul toob.
Härra, kes südamesoove täidab
ja mu silmisse naeratuse loob.
Hommikukohv toob pähe mõtteid,
aeg- ajalt soovegi.
Kastan ära potililled,
nii ilus päev mul algabki.