Sõnale kadaka leiti 11 luuletust
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Subaru vs Subaru
DELFI kirjeldab, et Kadakas
on tänav Tallinnas kah koht
lastud käiku seal rusikas
normaalsele liiklusele seal oht;
pada sõimab katelt, mustad mõlemad
aga üks auto ometi oli valge
jutus polnud nad koos kõvemad
ei tea, mis tüli alge;
valge kihutanud ette
ja mustale see ei meeldinud
kadus diplomaatia vette
kui must signaale saatnud;
kaks subarut nagu malelauas
must vs valge, üks ikkagi hullem
valge ka tüli alustas
lõpuks tuli sekka keegi neist parem;
ja lahutati duo, kes tegelikult
lõugsi anda ei osanud
kah näiteid elust avalikult
kuidas rullnokad arvet kla .....
Kuivastu-Virtsu praamil
kell vööris
pimestavalt läigib
vesi ahtris šampusena
kihiseb
ümber kaugus avarus ja
sina kui üksik luik
laev kalda poole libiseb
ma mööda treppi tõusen
laeva laele et veelkord näha
teed kaugenevat randa
kadakaid päikest heinamaaga
mõnd tuules mändi
ja seda suudlusteta
jäänud nukrat hilissuve
isa värssidest
Päevad ei ole vennad
Päev on nagu mu täpiline kruus
Mis õhtuks saab pilgeni täis
Sõnade udunestet
Öösel siis unenägudes
Põhjani tilgatumaks
Ta piiskhaaval joon
Ja hommiku sündides
Leian ta tühjana eest
Ootamas rammuleent
Vahel sõõrub kruusi
Kibekirbet kadakakalja
Vahel mesimagusat nektarit
Aga enamasti täitub ta
Argisest kraaniveest
Päevad ei ole vennad
Maren Toom 1981