Sõnale kaed leiti 320 luuletust (copied)
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Mõeldes Sulle
Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.
Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.
Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.
Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.
Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.
Üks armas mees
On üks armas mees,
kel hell on süda sees,
tal lahke on meel
ja iial ei puuduta halbu sõnu, tema keel.
On üks armas mees,
kel kuldsed käed ja kuldne süda sees.
Ta seisab kui kindel kalju sinu ees
ja kaitseb, kui on vaja, kõigi halva eest.
On üks armas mees,
kel armastust on kuhjaga,
sooja südame sees
ja tahab seda jagada veel,
veel ja veel.
On üks armas mees,
keda jumaldan ikka veel,
ükskõik kuhu ma lähen,
kõikjal teda tunnen ja näen.
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Isale
Isale, kes on hooliv,
isale kes on hea,
tea, et sind ma alati
väga kalliks pean!
Täna kõigil isadel
on väga tähtis päev,
mis loodan,
et ka kauaks meelde jääb!
Teen sulle kaardi
ja toon kooki ka,
ning kallistuseks kaela
sulle panen oma käed!
Isa oled parim
ja seda teadma pead,
soovin head isadepäeva
ja ainult kõike head!
Naistepäev
Mehed - täna neist me ei räägi,
nende jaoks on teisigi päevi.
Täna naistest paotame suud,
jutleme seni, kuni eha näeb kuud.
Maiust neil pakume, ehk mõne lillegi.
Põrandat puutuda jalal ei lasegi -
kanname kätel, vahest vankri peal.
Laseme tunda just nagu Kuu peal.
Kasime toad ja peseme nõud,
päeva lõpus, kui raugemas jõud
mudime jalgu ja sasime pead
ei maini me halba, vaid ainult head.
Raske on, tuleb nentida tõika
naised jõuavad ise ju kõike.
Naisel oleks lihtsam kui abiks tal
meeste paar abikätt igal a'al.
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Armastus
Ta on kui kevad, nii kaunis,
nii habras kui kevadlill,
ta naeratus on kui päike särav,
ja hing kui puhas allikavesi on.
Ta hääles on armastust palju,
kõlab õrnalt kui ööbiku laul,
käed nii pehmed on ja hellad,
elujõudu silituses on.
Mõtlen Sinu peale mu armas,
Sinust kujutluspilt ees mul on.
Talvest saab kevad mu armas,
taas õitsele puhkeb siis rind.
Sulle
Sa tuled, Sa särad,
Sa oled naine.
Sinu silmade sära
on ebamaine.
Sa naeratad, oled ilus,
tark ja imeline,
see kõik peitub Sinus,
on tunne Sinunimeline.
Sa oled hea, oled soe,
seksikas ja hell.
Sa minu kaissu poed,
Sul käed ümber hoian küll.
Sind näen ja kallistan,
suudlen Su huuli,
hellalt hoian taas
Sind maani ja kuuni.
- Tarmo Selter -
2022
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus
Sünnipäevaks!
Se´s hommikus on lumelitrid maas
Ja lilli ulatavad ema hellad käed
Just täna aasta vanemaks sa saad
Sest on ju sinu sünnipäev.
****************************
Aeg justkui linnutiivul läinud,
Taas käes on Sinu sünnipäev.
Sa oled mitmel õnnerajal käinud,
Neid jagub kauaks – küll Sa näed!
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Ema
Ema on see, kes on alati toeks,
vaikselt, nii salaja mõtteid Sul loeb.
Õhtul sooja kalliga Sind unele saadab,
hommikul taas need kallid Sul kaasas.
Ta ei riidle, kui pahandust teed,
paneb ümber Sul käed, on pärlitest need.
Ta toetab, kui mure hinge sul matab,
Ema armastus suur Sind alati katab.
Minu armas ja kallis
Armas ja kallis,
Minu päikene,
Kallid minu jaoks sinu huuled,
Minu jaoks sinuga nii kergelt...
Kallid on sinu käed,
Kallid on sinu silmad,
Ma palvetan sinu eest nii tihti
Minu põsel veereb pisar...
Minu jaoks on õnne
Kinkida sulle lilli,
Koguaeg ma tahan kuulata
Sinu ilusat hääl...