Sõnale kaed leiti 320 luuletust (top)
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Siis, kui sa läksid...
VIHM VIBUTAB SÕRMI
JA KÜLM KAUNISTAB NEID
MUST HETK MINUS ENDAS
ÜMBER HELEDAID TEID
ÜHEL TEEKÄÄNUL SILMAN SU SELGA
LUMES TAMMUMISJÄLJED ON MAAS
HING AGOONIAS MUL VÄÄNLEB
SÜDAMES KATKINE KLAAS
PALVESSE KÄED OLEN PANNUD
LAPSESILMADE REBESTAV HETK
LUMMETUISANUD TEERAJA ÄÄRES
TAJUN - ALGAB UUS ELURETK
Sünnipäevaks!
Se´s hommikus on lumelitrid maas
Ja lilli ulatavad ema hellad käed
Just täna aasta vanemaks sa saad
Sest on ju sinu sünnipäev.
****************************
Aeg justkui linnutiivul läinud,
Taas käes on Sinu sünnipäev.
Sa oled mitmel õnnerajal käinud,
Neid jagub kauaks – küll Sa näed!
Isale
Isale, kes on hooliv,
isale kes on hea,
tea, et sind ma alati
väga kalliks pean!
Täna kõigil isadel
on väga tähtis päev,
mis loodan,
et ka kauaks meelde jääb!
Teen sulle kaardi
ja toon kooki ka,
ning kallistuseks kaela
sulle panen oma käed!
Isa oled parim
ja seda teadma pead,
soovin head isadepäeva
ja ainult kõike head!
Puuetega olümpia
On saatekava andmeil
meelelahutust nagu kartulit meil
sport on eestlaste uhkus
koroona ajal kulub marjaks andekus;
Peeter visati ujuma
aja peale peab võitma
kuidas jäsemeteta kalastada
ehk torsoga ikka saab sulistada;
tõkkejooksu teeb Mikk
aga ta pole nii pikk
ja jooksmist ette ei ka kujuta
kui on ratastoolis ta;
Jaan hüppab kaugust
nüüd ronib välja august
jälle kadunud tal jaks
sest ta on paks;
Juhan läks märki laskma
publik talle aplodeerima
Downi sündroom ta mõistust rehitseb
nii endale püssist silma laseb;
laskis vibust Madis
kohtunikule nool .....
Minu Maailm
Kujutan ette selge sinise taeva,
midagi muud ma ümber ei näe.
Avaras maailmas mind miski ei vaeva,
päikese poole venitan käed.
Pimedas vaatlen ma säravat kuud,
öö on nii pehme ja hell.
Vaikselt sahisevad põõsad ja puud,
aega tuletab meelde vaid kell.
See maailm on alati kaunis kui roos,
selles peitub maagilist ilu.
Linnud siristavad üht viisi kõik koos,
see laul haaraks kaasa ka sinu.
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Sügis
suve lahkumise värvib
leekpunaseks ja kuldseks
meele kauaks heidab
kase kiiskavasse kulda
teeäärsete vahtrate tulle
sellest valust hing ei nuuksuks
käed pane ümber kaela mulle
*
koltuv roog järve
kaldal uuesti meenutab
suvi on möödunud
päikse asemele üksik
vares sind maja juures
raagund kase oksal
veel vaid teretab
vaher uduvihmas tee
ääres õhtuni veretav
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Vana-aasta tembutab
Vaat,kus kukkus tuhistama
vana-aastake
Nutulaulu laulab ka
nüüd lumehelbeke
Sulalumi voolab alla
mäenõlvakust,
kus hiljaaegu kõlamas
oli laste naer ja lust
Vana-aasta otsib tempe,
mis tal teha veel
Aasta otsa olnud
tõsine ta meel
Vembutades,tembutades
siiski ära läeb'
Aasta uuele,sirutab ta käed
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus