Sõnale kaed leiti 320 luuletust
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
Minu armas ja kallis
Armas ja kallis,
Minu päikene,
Kallid minu jaoks sinu huuled,
Minu jaoks sinuga nii kergelt...
Kallid on sinu käed,
Kallid on sinu silmad,
Ma palvetan sinu eest nii tihti
Minu põsel veereb pisar...
Minu jaoks on õnne
Kinkida sulle lilli,
Koguaeg ma tahan kuulata
Sinu ilusat hääl...
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....
punased purjed
palju kordi lastele
õhtuti joonistasin
punaste purjedega
rannale lähenevat laeva
sinimerd selle kohale
kummuli taevast
endal nii kinni võtsin
poisiea kaelast
ema põlle paelast
kui lilleõide
ronisin ta sülle
millest ilma kaeda
laev hommikul
ankru hiivas
kui kaste oli maas
ma kaldal kaua
seista olin saand
"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast .....
valguse, lehtede ja õite kevad
see hakkab pähe
kui raagus oksal
saab pungast leht
heleroheliseks värvub mets
tee ääres hõõgub sirelite hekk
kõik suur ja eht
nii lähedal
kevade tuhuvaevad
et suu sulle valjult hüüab
janus meelel
nüüd anna seda pikalt kaeda
mis rõõm nüüd minna
päeva uude
kui valgust aina
tuleb juurde
öö jääb järjest lühemaks
vähem aega pimedat
sa päiksest enam
pole lahus kui talvel
juurde anu valgust
kibedalt
Sõda
Sõda ei küsi vanust,
sugu ega midagi muud,
sõda vaid elatub valust,
järgi tast jäämas on luud.
Sõjast ei rahu saa iial
ükski hing, kes vaatab ja näeb,
mida põhjustab ego ja viha,
kuidas langevad elutult käed.
Sõda on sulgemas silmi
isadel, emadel, lastel,
nii palju on kadunud hingi,
rahu neil saada nüüd laske.
Vaadates taevaseid tähti
öises pimeduses tunnete najal,
ehk on hinged pidamas vahti
nende üle, keda armastamas.
- Tarmo Selter -
2022
Must auk
Olen võtnud tiba
Käin
mööda teadvuse tunnete
hämaraid paiku
Mu inimesed ja elu on liba
Näib
mu südame salajais soppides
valitseb vaikus
Mu südame varjatud tuba
on tühi
ometi tean- ma nii kindel
sind ootele jätsin
Pidid ootama luba
ei tohi
minna- mis siis et ma naise ja lapsed ja elu
vahepeal võtsin
Pean kallama unustust juurde
Jah valan
ja leian su- olgu et silt on ukse peal keelav
veel tumedam sügavam teadvuse paik
Ei valgust- ei tunnete mõtete keerde
nii sala
su olemust kujutlust jäägitult neelav
mu tundmuste kosmose mustendav auk
Jah- selles .....
Slava Ukraina
Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed
Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast
Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas
See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"
Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu
Miks sa sõdid vene .....
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Kui koroona tuli
Nädalavahetus on kohe läbi
tulin ühe onu lapsi hoidma
ning neil kolmel pole häbi
kui hakkasid minuga kauplema;
"onu Alfa, palun lase õues hängida
tahame seal Tik Tokke teha
hiljem sobib toas hängida
enne kui kohal eha";
neid keelates siis mõlisesid
"ok, onu Alfa, mine vittu
ei koti mida sa ütlesid
nüüd kaed meid tõmbamas uttu"
ja nagu tankiüksus
koroona linna veeres
haigus on õhus jooksus
siis pesitseb põikpäisete keres;
varsti lapsed koputavad õues
sest haigus ligemale rullub
hirm on neil põues
kui koroona neid alla litsub;
.....
Klahvimeister (Karoshi)
Hea meel, et ei tööta kontoris
kus kaotaks nägemise
olla istuva ORJA rollis
ja kus aeglaselt kaotan mõistuse;
sest see töö NII igav
ja kiiresti vaimselt väsitav
istumine päev läbi ebamugav
palk on töö suhtes eksitav;
ja kui midagi trükkides läheb sitasti
klimberdan klahve läbisegi
sest töö löönud mõistuse kasti
suust sülgan leegi;
*TUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHHTUHH
klaviatuur verest punane
kui näpud otsast ära toksisin
ka ekraan on värviline
järgmisena käed sodiks peksin;
*plärtsplärtsplärtsplärts
"ÄÄÄÄÄ, VIHKAN OMA ELU&qu .....
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ãœlevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Ãœksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....
Vana-aasta tembutab
Vaat,kus kukkus tuhistama
vana-aastake
Nutulaulu laulab ka
nüüd lumehelbeke
Sulalumi voolab alla
mäenõlvakust,
kus hiljaaegu kõlamas
oli laste naer ja lust
Vana-aasta otsib tempe,
mis tal teha veel
Aasta otsa olnud
tõsine ta meel
Vembutades,tembutades
siiski ära läeb'
Aasta uuele,sirutab ta käed
2025
Seal puu all ma võtan Sind
Libistads käed üle rindade
Läbi su särgi..sooja keha vastu
surudes enda tunnet,
külmavärinate saatel…
Su värinate laineharjadega kaasas käin
Sinu pea nõjatuma mu õlale,
tahan öelda
Sa ajad mind hulluks..
Heas mõttes, hulluks enda järgi
Ja nüüd võtan ma sinult särgi
Ning endalt ka kõik segavad maskid
Ja näod mis ei ole minu
Jääb alles vaid see, mis kõik on Sinu
On olnud väga kaua
Kuigi sa seda ei mäleta ja tea
Aga nüüd, on minu süles sinu pea…
Millel annan suud, ihade kirede keeles
Sa oled igal hetkel sügavalt mu m .....
Eelmiste elude mälestus tõlkes
Sa tuled vaikselt öös
Mu juurde kui teadvuse tuul
Keerutades mälestuste tolmu
Hinge teadvuses ammu unustatud käikudes
Kus ekslen üksinda oma mälestuste rajal
Sinu nähtamatud käed
Seovad sallina mälestuste niite
Põimivad puulehtedest pärgasid…
Nüüd oled sa tuul
Mis libiseb üle mu näo
Mida tunnen suudlusena oma suul…
