Sõnale kagu leiti 47 luuletust (top)
Ilus kevad
Ilus kevad silub meelt,
linnud laulavad metsateel.
Lillelõhnast uimas pea,
üksi olla vahest hea.
Kägu kukub kuusikusse,
jänes silkab haavikusse.
Rähni toksimise kaja,
metsarahva üles ajab.
Metsas olla on nii püha,
metsas tuleb olla tasa,
et sa kuulatada saaksid,
mida Metsavaim sul pajatab.
Trill ja trall metsa all
Kurekellad helisesid,
käokellad kukkusid
hiirekõrvad kikitasid,
kullerkupud kudrutasid,
varsakabjad kallistasid,
võililled vadistasid,
sinililled edvistasid,
nurmenukud tukkusid,
piibelehed piilusid,
ülased üllatasid,
lepalinnud leppisid,
tedrekuked mängisid,
kägu kukkus omal viisil,
orav takti nagistas,
öökull öö unustas,
lepatriinud luuletasid,
mesimummid maiustasid,
siilipoisid sihverdasid,
rohutirtsud viiuldasid.
Oli see vast trill ja trall,
metsa all.
Elu
Ei olegi sel ilmal nuttu enam
päiksepistega on kõik palju kenam
Varahommikul, kui loodus silmad avab
saab selgust kõigest
süda on nii aval
Kopsud täis on vabaduse õhku
masendav veel oli pikk ja piinav õhtu
Linnuvidin pehmelt kõrvu paitab
sekka kägu kukub
veel elamata aastaid
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
rohi kulust
rohi kulust juba
läbi on kasvanud
ülal lumepilvede asemel
kahused valged pilved
teed tahenenud kased
hiirekõrvul millegipärast
hüütakse säärast miljonite
aastate pikkust loomist
taeva all kevadeks
koos olla selles kulgemises
kus võilillel õies kollane leek
puudel heleroheline
suureks kasvab leht
Emajõe veega
pesed hommikul nägu
männikus õhtuti kukub
kaua kägu
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
ah mis
ah mis päikse kuldne tulv mu
päeva täna sisse voolab
mu kõiki meeli
pillavalt õhtuni joodab
samaoodi lumest vabanenud
kulu mändide all saab soojaks
näib kogu ilm pärast
pikka talve värvub peagi
puude lehtimisest heleroheliseks
õitsemisest heleroosaks
*
nagu lapsel pead
käsi silitada tahab
lumest vabanenud
esimest rohelist rohtu
hing millest oli
talv otsa lahus
saab otsa see
kauane valu
mu õhtutes kui
tagasi kuldnoka
rahutu vile öödes
kiivitaja kaeblemine
kevadtuul penina
limpsib nägu magada ei lase
kodumetsa tulnud kägu
.....
Sinine lipp ja poolkuu
Ohhh, meie naabreid küll
juttu sellest, mis läänes üle mere
plahvatusega ammu läbi idüll
väriseb ühe laiba kere;
muudkui meedias kajab juttu
et Rootsis gängidega iselaad
aga mina saan minna rahus tuttu
sest ei jaga mustaga kodumaad;
neil liiga hilja näidata ust
kuldse risti asemel on poolkuu
selliseks kultuur kujunes just
viikingite asemel Rootsi midagi muu;
kärgitas pomm jälle kusagil
ja Greta Thunberg ajab kägu
et kas häbi poole riigil
kui kliimaga nussimisest ei saa jagu;
12 surnud ja 11 maha lastud
politseiülem Thornberg ajab mulli
fakte sai üle .....
Kägu "kuk-ku"
Kägu kukub kuusikus,
kaasiku ja tammikus.
Käo kukkumise kaja
kõrvus mul on kogu aja.
"kuk-ku", "kuk-ku"...
Mets on hingel püha,
seal olla hea,
kui rahu ja vaikust tahad.
Kevad kutsub metsateele
ilu nautima,
tasast metsamühinat kuulama-
Mets alles jääb ja kägugi
"kuk-ku", "kuk-ku" kukkuma.
Ãœle 12 kuu
Ja kui lambuke avas teise pitsati
me teame mis kurjust välja visati
punase hobusega ratsamees
kellel kiiver peas, püss ja mõõk ees;
ning Kagu - Euroopas ta praegu möllab
üle 12 kuu slaavi riiki tallab
möödunud äsja aastapäev esimene
ja pole sõda seal maal ainukene;
eile oli karm päev samas
kui Eesti 105 juubelit tähistamas
vähemalt 8000 tsiivili surnud
ja u. 13.300 haavaat saanud;
tugev on see, kes ratsamehe taltsutab
enda poolele ta mõõga võtab
vähemalt on need diblad
kelle pead eelkõige veerevad;
kas läheb veel 1 aasta
toomas maailmamajandusele sa .....
miks sa oled kägu
miks ma ei olnud piisavalt
miks minu saavutused ei ole kylmikul
miks minu sitt kritseldus
ei ilusta su valget seina
miks minu pilt isaga
ei seisa raamis voodi k6rval
miks tema omad aga v6ivad?
miks mina olen halb
ja miks mina ei oska k2ituda
miks ma ei k2i kodus
miks ma pole see musterlaps?
miks ma saan sita
ja sa saad puhtalt
miks ma olen 16
ja pidin kasvama suureks
et teha ruumi sulle?
tegelikult sooviksin ka ma
et poleks pidanud kasvama
nii ruttu nii suureks
nii ruttu pesema pesu
tegema syya
k2ima poes
6htul teki peale panema
ja hommikul 2ra v6tma
iseendale h .....
Särasilmne kevad
Tõesti kevadel on tegu ja nägu
on võlu ja võim.
Metsaserval kukub kägu,
tuul puudeladvus lulli lööb.
Pajutibud ammulisui haigutavad,
puukoore alt putukad piiluvad,
lepadriinud mustatäpilised,
liblikaid tantsule paluvad.
Lilled aasal, metsasalus,
üles virguvad,
linnupojad oma pesas,
üles sirguvad.
Päike kõrgel taevavõlvil
kuumalt naeratab,
särasilmselt meid ta kõiki,
oma embusesse meelitab.