Sõnale kah leiti 1052 luuletust
Tädi Sofia SUUR Peipsi seiklus
Sula rikkunud talve ära jäädavalt
päike tõuseb/langeb nüüd linnulauluga
ning siristamist on nii elavalt
et oleks justkui tegemist kevadega;
nii on Peipsi kaldal kalamehed paatidega
mõnel on ka uhke jaht olemas
onu Heinol aega nädalavahetusega
nii tädi Sofia pojad kaasa võtmas;
alustuseks sõidutas auto järve
kus õnnestus end välja upitada
teel poisid rikkusid ema närve
kes neid lootis ära uputada;
sest, kui järvele jälle saab
on elust tüdini emal killuke rõõmu
kes tagasi veele tahab
vanausuliste külas hingab sõõmu;
üks poistest olla kapten nõ .....
kiri
ära ärata mus üles
sõnu helisema
valge pilvena
las lähevad kõrgelt üle
et ma ei saaks neid
sõrmitseda
lasta kõnelda hellusel
mida täis on mälu
mu pihkudel veel
ununenud pole
Su kahvatu nägu
huultel suudlus
jahedal laubal hing
saanuks kui lahtiseks
hauaks väga kauaks
tsüklist „Poisiiga“
Toiduahel käib ringi
Loodus on ümmargune
ühe käega torkab, teisega paitab
inimese suhe sellega teistsugune
kõike ta kandiliseks ehitab;
aga mõnikord on harmoonia
olemas looduse ja enda kehaga
ja toiduahelaga on paroodia
saab teha trikke nakatumistega;
onul on urruaugu surfar
ehk kõhuuss toorest lihast
aga leidlik on Elmar
kes väljutab kahjuri oma kehast;
kuna torustikus elavad kalad
mis kanalisatsioonist tulnud
käimlapotil olles neid sa kui toidad
tasuta sööta Elmarile tekkinud;
kükitab poti pehmendil ja vaatab alla
sittudes võdiseva ahvatise vette
siis on üks lõpustega ole .....
I Stay Away
Jah, hei, ma tahan sel aastal lõunasse reisida
Ma ei... ei väldi siin ohutut läbipääsu
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Jah, hei, jah, pisarad, mis leotavad kalgistunud südant
Miks sa hirmunult käitud?
Olen valgustatud
Sinu nõrkus ehitab mind
Nii et ükskord sa näed
Ma hoian eemale
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Ma hoian eemale
Ma hoian eemale
Vanakuu jääbki Rootsi kohale
Segregatsioon on vabatahtlik
mida pigid ise kontrollivad
Rootsis elu tänaval on ohtlik
püssid, pommid ja rusikad välguvad;
mis seal toimub
on näide multikukti kurjusest
tšurka vaevalt kohalikuga lõimub
vakatab naabermaa enda loomusest;
keegi räppar sai tina
oi ei, keda kotib mingi amatöör
gängiliige võid ka olla sina
14 a. täis kurjust ja väike sütenöör;
nüüd kärgatas jälle mingi lõhkekeha
kättemaksuks mingi neegri pärast
kaoses politseil pole sittagi teha
elu seal ei erine Ameerikast;
kahel ilmakaarel naaber Eestile on loll
kahel rindel loomade .....
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Meie iive
Üks laps, kaks last, kolm last ja neli,
ühel sündis väike õde, teisel sündis veli,
ühel peres oma isa, teisel oma ema,
mõni üldse kasvab üles vanemateta.
Raha pole ühel ja raha pole teisel,
hinnad need ei küsi eales tühja kõhu käivet,
ühel vanem veidi vaesem, teisel jälle rikkam,
hinnatõusu vaevustes on vaevlemas kõik ikka.
Mõnel lapsel pole ema, mõnel pole isa,
samuti ei ole tekkimas veel perelisa,
ema on siis isa eest ja isa ema rollis,
kangelased nemad ongi oma laste silmis.
Toetuseid on ühel, kahel, kolmel, neljal lapsel,
summadesse tekkimas on jär .....
Lubadused
Lubasid tulla, lubasid olla,
lubasid mitte kunagi ära minna.
Andsid mul lootust,
kuid pikale venis ootus
ja väike lootuski kadus sootuks.
Miks lubada ja suuri sõnu teha,
pilduda valesid otse südame?
Kahju ajast, mis läinud on raisku,
lubadus. lubaduse järele.
Ehted maha ja ahju!
Ja vot dakk, pühad läbi
eest talv veel pikk
kellel veel kuusk, olgu häbi
pange valmis oma tikk;
puul ehted maha ja ahju!
õues on külm taas
mul pole kahju
muid viperusi veel põues;
et uuel aastal sõdida
pättide, meedia, arvete ja vaesusega
pole vaja head uut aastat soovida
kui teel see igasugu veidrustega;
3 kunni päeval sai kaevust viina
olgu see kink joodikutele
kui sind väsimus ei piina
siis tehkem teed üllatustele;
venelased end praegu ristivad
nääridel tehakse kalastamist
on kaua enne, kui taas kevad
praegu teeb talv hammustamist;
kui kellegil pu .....
Mälestused
Mäest
minu teadvuse tipust
veerevad all
vabalt valitud hooga
minu elusurma surnud
tunded ja mõtted
ära aetud
ja ära kulutatud
sõprused ja armastused
All
oru põhjas
näen neid veel
mõnda aega veeremas
kuni lõplikult hoo kaotanuna
teevad oma viimased
kahetsuse tiirud
ümber enese kujuteldava telje
ning vajuvad vaikse mütsuga
unustusse
Nad tahaksid olla
oma viimases puhkepaigas
lihtsalt vedeleda
mitte kellelgi jalus
minu ajastu lõpuni
Aga ei
ikkagi tuleb
mõni maailmakoristustoimkond
korjab nad koormasse
ja sõidutab utiili
Unustusest rebituna
taas s .....
Lord of the dance'le
Sinuga koos tahaks lennata sinna kus viivad tiivad sinna kus puhub lõunamaa tuul ja säravad kuldselt liivad.
Kõrgemal pilvedest lennates aina edasi minna tahaks lahkuminekud kurvad jääksid siis seljataha kaugele maha.
Maailma tahaks vaadata läbi särava klaasikillu aina võita ja mitte kaotada naerda pisarad tuhandeks killuks.
Sinuga koos tahaks hullata laintes ,mis mõnusalt pehmed.Vetehaldjad siis meie olla saaks juukseid ehtimas vetikaist ehted.
Sinuga koos tahaks tormata mööda teed ,mil ei olegi lõppu. Nagu hulkurid ilma varata,kel vaja vaid metsade õhku.
S .....
Järjekordne luuletus sinust
Seisan su ees,
süda klopib sees.
Olen ütlemas laused,
mida kahetsen lõpuni.
Väljamõelduid valesid sulle räägin,
neid üle kordan, et usuksid.
Mind tead läbi ja lõhki
nagu kõikvõimalik kõiketeadja.
Oleksid mind nagu lahti lõiganud
ja mu sisemust lugenud.
Mu ebakindlusi pähe õppisid
ja neid likvideerida proovisid.
Mind uskuma jäid
ja jätsid mu sinna.
Vihma hakkas sadama
ja pisarad langesid.
Uskuma jäin,
et mind teadsid.
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.