Sõnale kaitse leiti 192 luuletust
Jumal kaitse kuningat
Tule jälle hertsog Magnus
Rahvas ju kombainid tagus
Mõõkadeks ja jällegi on jõus
Veering mida laias kaares
Välja lasid Kuressaares
Mündid millel ilutseb su lõust
Süüta südametes leegid
Lase käiku privileegid
Mida sulle kinkis Groznõi mõõk
Põltsamaale loss taas kerkib
Uued Ivo Schenkenbergid
Mõistavad et nendega on schmõõk
Rajatakse nagu oli
Põltsamaale metropoli
Eestimaale kuningriiki taas
Tervitame sind kui tuled
Kunagi kui jälle sured
Oleme kõik sinu kõrval maas
Aga siis kui Taani laevad
Muuga sadamasse jäävad
Tulemata viljalastiga
Oma kuningannat maiast
Lohutama .....
Hädaabikõne
Au ja kiitus esirinde sõduritele
kes olemas abivajajatele
minnakse sündmuskohale
enne helistatakse häirekeskusele;
mu sugulane olnud 3 aastat tööl
igasugu draama on tal vööl
kuulnud pealt mõrva
ja enesetappu kumisevat kõrva;
võib olla 8 - 24 tunnine vahetus
ja väga pikk kirjavahetus
üks dispetšer saab 200 - 300 kõne
kasvõi ja väsitab ära tõesti mõne;
häirekeskustes on ainult 1 arvuti
igale kasutajale kohakuti
sest riigi eelarve ei võimalda paremini
seega hädalist otsida läheb kauemini;
helistajat leitakse kuni kolme
läbi mobiilside tugijaama sà .....
Ei tohi uinuda see kaunis maa
Ei tohi uinuda see kaunis maa,
ega alla anda sõjale.
Ei ole ükskõik, mis me lastest saab,
keda kodumaa kasvatanud ülesse.
Auga kaitsta tuleb igat maajuppi,
vaenlasele ei jalatäitki maad.
Ei saa võõra raevu sisse lasta südamesse,
oma piire igaüks tundma peab.
Kodumaa on üks ja ainus,
kus su juured on sügavalt maas.
Selle kodumaa eest seisad kindlalt kui kalju,
ja kui vaja, siis elugi kodumaa eest andma pead.
Vahtrapuu
Vahtrapuu mul andeks anna,
et su mahla joon,
et su kauni tüve külge
mahlakannu seon.
Loodan, et ei kurna ära
vahtrapuuke sind,
ega poe sügavalt su koore alla,
siis mul lõhkeks rind.
Vahtrapuuke sind ma tänan
oma mahla eest,
suure kalli teen su tüvel,'
ja jään sind kaitsma veel.
UFOdele meeldib USA
Alates pandade õhupallist
mille "turism" väheseks jäi
kui jänki tegi paugutamist
sest võõras ta taevas ei käi;
kuid sellest algas ahelreaktsioon
nüüd isegi UFOd ühinenud
sellest algab nüüd missioon
et piirkond 51 ära ehtida saanud;
nüüd 4 tundmat objekti
leidnud omale märja haua
see täidab tulnu - uuringute projekti
mis kestab ei tea, kui kaua;
jahh, see pole ainult filmis
et UFOdele meeldib USA
uus uudis jälle valmis
kuidas rohelist kaarti võõrad ei saa;
selle asemel kõrbesse
või üle müüripiiri
läheb võõras otse Mehhikosse
ühel päeval v .....
Iga kord, kui hakkan minema...
Iga kord, kui hakkan minema,
kuhugi poole liikuma,
kiirel sammul tõttama,
kodu poole tagasi kiikama.
Läbistab mu südant magus-valus tunne,
siis kurbus tõuseb taevani,
ja valu karjub, karjub mus üleni.
Iial ei tea ette ma,
mis mu kallist kodust saab
ja kas suudan teda ükskord kaitstagi.
Iga samm on valus südamel,
kui liigud kodust eemale,
ükskõik, kui pikaks ajaks siis-,
usus jõuan koju tagasi,
sest kodu-ja kodumaa armastus ei lõppe mitte iialgi.
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Linnupoeg
Leidsin ühe linnupoja
haavatud.
Ta nokake oli sulestikku
peidetud.
Ta siuts oli vaevaline
kurnatud.
Otsisin linnupesa,
kuid ei leidnudki.
Lindu maha jätta,
polnud mul mõtteski.
Avasin oma peopesa,
sinna ta mahtuski.
Siuts, siuts, mu suliskuueke-
Kus su pesake,
kus ema, isake,
kus õde, vennake?
Mul on kodu tilluke,
seal soe ja ubane.
Väike toa nurgake,
pesaks olgu sinule.
Kaitsen sind mu linnuke,
ravitsen ja terveks teen.
Nõnda hing mul härdalt nutab,
tasa laulab, terve metsatee...
Kodumaa armastus
Kui su hing on visa
ja kodumaa-armastus
südame peal
Ei siis ükski vägi,
saa murda teda eal.
Ükskõik, kui suur on viha
ja iha vaenlase sees,
ta võitu ei saa iial,
sest armastus puudub tal südames.
Ei ole kahte kodu,
ega kahte Isamaad...
Kuid vaenlane seda ei adu,
ta kui šaakal võõral maal.
Näljane hundikari
Hundid sisse piiranud on kopliaia,
nad aia taga lõrisevad
ja näljased on kilatsevad silmad.
Koplis rohi haljendab
ja lilled õitsvad seal.
Üks liblikaski lendu tõusis
lilletuti pealt.
Koplis vissikari muub,
ega tunne ohtu,
vaikuses ja mõnuga,
mäletsevad mahlast rohtu.
Huntidel silmad kilavad
ja näljavalu närib kõhtu,
kuid suud puhtaks pühkima peab,
sest karjakoppel on kaitstud.
Nüüd saba sorgus minema peab tagasi metsa-
Metsa, kuhu hundid kuuluvad...
