Sõnale kajas leiti 49 luuletust
Novembrilapse ennustus Nostradamuse hääle kajas
Inglikäsi paitab madu,
kes puhkab lillel,
mis on kasvanud kauniks
kuu säras ja 5 elemendi Jõus,
kandes endas Meretähe sära
ning kuldse kosmose tähti,
mis on pitseeritud elulillega,
lukustades turvaliselt kulla särasse,
mida saadavad igavesti roosadepärlite
ühendatud teadvus,
armastusekivi kuldses embuses,
armastuse tõotuses Sulle,
kes sa oled puhas Ingli puudutus!
Mis on puhkus?
Me tahame kõik vaba aega ja puhkust,
et tunda oma elu üle uhkust.
Kuid kahjuks meie puhkuseks on elektroonika,
kohvi laual ja ekraanil mingi "kroonika"
Läpakas ja iPad siin ja seal,
näed, juba ootab voodi peal.
Peaasi et töötaks ja internet oleks hea,
kui ei, siis palun leidke vea.
Tehnoloogia annab kõik, mida võiks tahta,
kuid mitte seda, mida reaalselt on vaja.
Terve vaheaja istusingi ainult omas majas.
Vaba aeg justkui minust mööda sajas.
Terve aeg olin omas mullis, omas ajas,
elurõõm minust ainult mööda kajas.
See ikka luksus, kui soe vesi majas
Kellel on boiler olemas
nii köögis ja pesuruumis
tähtis verstapost teemas
kui talv on valmis;
ma ei kujutaks ette
kuskohas sooja saada
mõnikord kastan end vette
sest vaja end puhastada;
või siis lükkan kraani lahti
ja pean nõusid pesema
kasutan selles temp. tihti
muidu pean halisema;
et mul kätel nahk katki
ja kopsud haiged jahedusest
need ei teki mittemillestki
vaid, kui puudu talvel soojusest;
saab küll ahju kütta
kuid elada veeta on risk
seda kaevust saab ka võtta
aga keetmine on ajaraisk;
iga kord, kui hoobi keerad
ja kõrget kraadi voolab
pole v .....
Libajõuluvana
Jõuluvana saabus meile
juba üle-üleeile.
Lubas kinke õigel päeval,
kui vaid võiks ta meile jääda.
Nahka pani piparkoogid,
keeksi peale uhas moosi.
Ära sõi kõik vorstid-kapsad,
sügas teleka ees vatsa.
Januks glögi peale rüüpas..
Oh, kuis kõik see ära tüütas!
Norskas nii, et kajas maja,
päkapikud ajas ära.
Jõulud kätte jõudsid viimaks.
Kas ehk lõppevad need piinad?
Vana kiirelt vehkat tegi,
ei saand me kinke ega glögi.
Ainult vannituppa jättis
habeme - no küll on petis! -
kirja ka: "No kas ei meeldi?
Uhke kingitus ju seegi!"
Ma olen fotograaf
Objektiivi taga maailm helgib,
Värvid ja varjud, kõik muutuvad siin.
Kadreerin hetki, loon unikaalseid teoseid,
Fotograafina olen looja, iga pildiga teen head.
Valgus mängib mu kaadrites tantsu,
Igas hetkes on lugu, igas nurgas ilu sansu.
Püüan pilku, mis peidus argipäevas,
Fotograafina olen unikaalne, silmas sära kajastav.
Vaatan sind... mõtlen kui... ammusest ajast
Vaatan sind
pilkasest pimedast ööst
mõtlen kui oleks sind ...
mul oleks trööst...
Vaatan sind
ilusam tähtede särast
küsid mult millal ma...
ütlen et pärast...
Vaatan sind
veetlevam päevasest päikesest
ütled et ootad mind...
unistad väikesest...
Vaatan sind
kenam ka kahvatust kuust
sõnad et unistad...
vaikus mu suust...
Vaatan sind....kuulan sind...
pulsilöökide kajas
lausun et mina sind...
ammusest ajast
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
Muraste mõis
Muraste mõisas elasin,
Muraste mõisas kasvasin.
Mõisapargis aega veetsin,
kuninglike puudega juttu vestsin.
Mõis küll polnud minu jagu,
aga ta oli minu kodu.
Lastekoduks muudetud,
midagi head teha suudetud.
Mõisas elu oli ilus
ka siis, kui päike oli vilus.
Vabadust oli küllaga,
hellusest jäi vajaka.
Suured saalid,
magalaid palju,
söögisaal ja töökojad.
Hästi palju tehti nalju,
laulu kajas terve mõisa peal.
Vahest üksi tahtsin olla,
oma ema peale mõelda,
siis mõisa tiigi ääres uitasin
ja kauneid sinikaelparte toitsin,
mõtteis oma ema hüüdsin,
.....
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Rongavere mägi
nõukaaja lõpus ja Eesti aja alguses
elas üks talunik saatanast endast
nüüd see lugu avalikkuses
veel üks mul Mulgimaast;
ta ei maganud kunagi
tegi tööd öösel ja päeval
kohalikud ei julge nähagi
mida muud ta teeb seal üleval;
kui buss linnast tõi sulaseid
isegi mõned ta nabis
keegi ei näinud uuesti neid
kes ta maal abis;
kõigil tekkinud kahtlusi
et ta abilisi elusalt nülginud
kui on palju hernehirmutisi
mida oma alale pannud;
kord pubekad mäkke läksid
aasta 1993 sügis kestis
ära nad tare ees eksisid
kuni peremees ise neid leidis;
revolvri ja v .....
Nikolai Ossipenko
Sa oled jäme nagu karu
aga talveks sa rasva ei varu
ja su kuritegu on altkäemaks
ärimehe kohta loll ja paks;
nüüd oled hingamisaparaadi küljes
mil kohtuotsus käib alles
sest oma tervist ei hoia
nii rütmi südamele ei leia;
see kõik alanud aastaid tagasi
kui remondi - ja hoiutöid andsid edasi
need valeandmed 2006 - 2009
kõik teavad, end ära peita ei maksa;
valgekrae - elu on lill
kui mängib hea õnne pill
kui vaele ei jää, eriti siis
pole vahet kui inetu on su viis;
Toomas Nael teeb nägusi
intervijuud läheb raskelt edasi
sest ka temal on midagi peita
.....
Aeg
Redel maja seinal
pleekinud on ajas,
oli aeg mil seljas
seda kanda oli vaja.
Ajas maha jäänud
mälestuste rada,
mida elu toonud,
mida meenutada.
Aeg ei aega küsi,
võtab kaasa kõik,
voolab nagu vesi,
kaob kui kajas hõik.
Mõni jälg see püsib,
teine kiirelt kustub,
aeg see aegamisi
liigub Sulle vastu.
- Tarmo Selter -
2022
Ajasoolaliivaterad
Veneaegses soolavakas
tühjus- sool on vajaka
seiskund ajas rännul käisin
Hinnangutes inimsool
tundub üleolev näisin
tundus polnud toona hukas
Hangin peent ja lumivalget
valget Valge Vene soola
täidan vaka nii kui algselt
Voolab justkui ajakellas
ajaliiva soolaliiv
kallan vaikselt- iga viiv
nostalgiast tulvil hingest hellast
vaikselt kaduvikku voolab
Ükskord ometigi ärkan
täis on ajasoolavakk
Nõud kus varem valdas vaeg
paistab täitvat inimsool
Imestunult sõrme torkan
inimhinged igal pool
inimajalootus- hukk
taas on Valge Vene aeg
Ajasoolaliivaterad
hing .....
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Targad
Targad siin, targad seal,
targad iga tänavanurga peal -
neid on tõesti palju,
ei jää neist iial puudu
Samas leidub ääretult vähe neid,
kelle sõnadel on tõelist kaalu
ning ei ajenda neid raha
ega sunni neid takka kellegi king -
neil on oma hing,
sealt hingest ei kostu ainult ving
Tark ei ütle enda kohta kunagi,
et ta on tark
ja ei ole tal vaja kellegi imetlust,
vaid see kõik kajastub tema enda olekus
Kaja
Tühja mahajäetud maja
aknas pole valgust- pime
tänav tühi leian aja
hõikan sisse ema nime
Pöördub nimi tühjast majast
mitu korda kõrvu püüan
tunnen ema nime kajast
veelkord mitu korda hüüan
Ema kordumatut nime
korrutades kostab kaja
majas pime õues pime
viimast korda hüüda vaja
Viimne hüüd on kajastatud
keegi pimedusest tuleb
tulek täpselt ajastatud
akna nime kaja suleb
Ema nimi tühjas majas
metsades ja laantes kõlab
iga kord kui hüüan kajas
mulle vastamiseks elab
Jälle jänku Juss
Dektektiivid on juhtumil
mis Moskvas öösel toimus
seosed ei jookse kokku, mil
Jänku Jussil suur elamus;
pikk - kõrv, kel sinine karv
edukas oli ta atendaat
tõuseb taevasse surnute arv
sest lastetegelane on psühhopaat;
lööb mõõgaga munad maha
mis oranž nagu porgand
ja/või torkab pommi ohvri taha
kelle iga ja sugu pole erand;
võtab kätte automaadi
ja kõnnib tänavatel
kaasas pudel limonaadi
ja laseb rääkida kuulidel;
värvib ohvri mune iga aasta
ja siis ära sööb
ei talu Juss teiste saasta
kes ette jääb, selle maha lööb;
lastele kinkis granaa .....
Will Smith
Oscar on alla käinud
pole ammu vt viitsinud
aga toimus midagi, mis huvitav
saade oli üle pika aja kajastav;
tänu kahele neegrile
üks koomik ja teine nagu väike laps
Chris Rock tihti astub piirile
Will Smithile oli see suur aps;
ise Will kohtleb naist
nagu lapsetegemise masinat
see on RÕVE - sul on 11 last!
nüüd kuuled kolinat;
et su reiting langeb uuesti
pärast laksu kirja andmist
su karjäär möödub sitasti
sul vaja küpseks olemise tundmist;
Will Smith, su aeg on ammu läbi
lõppesid 90'dad, hakkasid nõme olema
olgu sul endal teo üle häbi
su koht on .....
Tühjus
Ainult sina
Jah. Sina nägid mind alasti.
Olin tuumani lahti laotud su ees
Ja anusin. Sind.
Anusin armu ja ausust.
Lihtsat tundetut tõtt.
Kuid sa ei teinud muud, kui vaatasid
Vaatasid mu sisse ja muigasid.
Viiv viivu järel vaikusesse kadus.
Kõik vaibus
Siis äkki avasid suu
Üks sõna vaid libises kibedailt huulilt
Ja kajas mu lagedas ihus.