Sõnale kallim leiti 162 luuletust (top)
Sõprus
Täna sõprust
kallimatest kallimaks pea!
Täna kõrgemale
rahu hinda sea!
Täna kallista ja unusta ära,
et jalge alt on kadumas maa!
Täna lase oma meeled vabaks!
Hoia lippu kõrgel-eneses!
Täna tunneta ja tunne oma põues,
suurt jõudu,mis südame all!
Täna jääma pead iseendaks!
Täna kaikugu südame hääl!
Täna saabugu südamerahu
Täna rahu tulgu maa- pääl!
Tädi Sofia Valentiinipäev
Valentiinipäeval me kõik
oma kallimatest lugu peame
uus või vana - see ükskõik
neile helistame, või külla kutsume;
pärast pikka aega
sai Sofia emaga kokku
sõbrapäeval koos isaga
see on nostalgia tulevikku;
ema pakkus liharooga
maitse sellel tuus
toidu vaaritanud isaga
kelle ihu tütrel praegu suus;
vanaema siis kutsus
ülejäänud pere külla
küpsist kakaole juurde pakkus
neile, kes tahtnud tulla;
isal klaasis lauaviin
veri kuivab vaibal
ei tea, kas Sofia on siin
kui vanaema on kannibal
külalised hakkliha närivad
ja isa mekib rasva
poisid konte lut .....
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Jõulukuu on kallimatest kallim
Aeg viimaseid tunde lööb kokku,
varsti käes on jõuluõhtu.
Minulgi jõuluplaanid küpsevad peas,
uusi mõtteid tuleb aina reast.
Kuusepuu on ehteis juba,
särama on löönud tuba.
Aknast sisse piilub kuu,
tahab tuppa-, kuid ei mahu ju...
Terve ilm vajab helgust, valgust,
sellel kaunil jõulukuul.
Jõuluaja rahu on kallimatest kallim,
kallimatest kallim on jõulukuu-.
Eesti mees on naisekandja
Eesti mees on naisekandja
olgu tütarlaps või eit
annab seljas veidi tunda
kerge üleõlaheit
Joostes kannab kalli koorma
teadmata ehk täpselt kuhu
olgu pisike või suur ta
kingitul ei vaata suhu
Olles üsna kodu ligi
mõistab saagi nuukse hukka
pühib pärlendava higi
kallimale juuksetukka
Nüüd ent naine nutuvappes
väänleb porri maha õlast
jookseb vägi kärbseid tappes
lahtisui ja pärib võlast
Kaotab aarde künnivakku
röövel muda sisse maha
pääseb vaenlase käest pakku
muidu parkinuks tal naha
Nukra näoga norus peiu
kirub kuusetukas ennast
viisid .....
Isakene,tule täna
Isakene,tule täna,
palju kirju saatnud juba,
isadepäeval ikka sa,
võiksid neile vastata.
Täna on mul väike soov,
see päevakene veeta koos,
kingiks sulle kallistusi,
kullast kallimad on need,
tooksin lilli pisarsilmi,
südant soojendaks ehk see,
pole vaja postkaarti,
kingiks mina,, sinule,
mu armas isake.
KULLA EMAD KALLID!
KÄES ON EMADEPÄEVA HOMMIK
PÄIKE JUBA KÕRGELT KÄIB
OMA SOOJAD KIIRED KULLA EMADENI SAADAB
IGA EMA SÜDA PEAB SAAMA
SOOJUST TÄIS!
TERE, EMAD!
OLETE KALLID!
KÕIGE KALLIMAD ILMA PEAL!
KÕIK HINGEPAID KUULUVAD
TÄNA TEILE!
PÄIKSELIST EMADEPÄEVA
KULLA EMAKESED HEAD!
Eksimus
Ma olen mees
Jumal lõi mu omaenese näo järele
lõi oma tegude tarbeks
tahtis et ma oleks ta taieste tipp
tahtis et elaks ta sõnade järgi
oleks ta südame tunnistus
võiksin
aga eelistan teda imiteerida
käia ta tegude kannul
juhtida valitseda omada
luua ja hävitada
Jumal oskab vaid sigitada
häid inimesi kasvatada
ei mõista
nõnda kui läksid hukka Aadam ja Eeva
lähevad kõik
minagi teiste hulgas
Jumala poolt minule loodu
mul määratu
ütles hiljuti
et oleme lahku kasvanud
kadus ära
No ma siis võtan ka
ühe oma ribikontidest
ja teen sellest uue sinu
uue .....
Nägin unes päkapikku
Unes nägin päkapikku
suure tutimütsiga
aknalaual oli rippu
sussi sisse kippus ta.
Hiilis ringi siin-ja seal
kõikjal nägi ainult head
midag ta kotti toppis
midagi sussi sisse kandis.
Kuusepuule laulu laulis
pani kuuse särama
ja siis hakkas liikuma
uusi jälgi tegema.
Küll see uni oli tore,
aga päkapikku ju ei ole!
Akna all on jäljed lumes
päkapikk mind külastas unes
ta on siiski olemas, jõuluajal kallimas.
Ema
Oh ema sul ütlen ma vaid,
Kui väga ma armastan sind.
Kas aru sa sellestki said,kui väga sind igatseb hing.
On aasta jällegi möödas,
Ning käes on emadepäev.
Su poole siis pead ma pööran,
Su silmis vaid rõõmu ma näen.
Mu ema sa oled nii kallis,
Kõige kallim siin maamuna peal.
Ning isegi hämaras hallis,
Ei unusta ära sind eal.
ammune tänuvõlg
aastatega kallimaks
saab üha mu Õpetaja
põlvili koduküla altari ees
kaela pandud rist
eesvanemate kombel
mis hoiab mind
halva silma
kõige kurja eest ilmas
nii ööl kui päeval
minuga käib kaasas
mu Õpetaja rahus meel
kukkumast hoiab mind
ta sõnade puhas
isalik palves leek