Sõnale kanarbik leiti 6 luuletust
Kanarbik
Kanarbik, kas võtad mind enda varju,
kui mul raske on,
kui mu hing sees karjub
ja kõik nii valus on?
Su nõmmikus ruumi on mulle,
palun mahuta ära mind!
Las peidan pea sinu õitesülle,
las naudin meelõhna,
see head teeb mulle.
Nii palju su õitel on mesimumme!
Kanarbik, sa oled hea.
Nii magus mul hinges nüüd on tunne,
Kanarbik, sind tänama pean!
Millest laulsid, Koidula?
Kodukasest, kanarbikust,
taadi armust, heinamaast.
Unistades tulevikust,
lootust tulvil isamaast...
Hingepiinast, suurest valust-
süda igatsust nii täis...
Puudu jäänud leivapalust-
vihmaraskust viljapäis...
Katsumustest, ema rinnast-
austa end ja kodumaad...
Õiglustundest, väärast hinnast-
tunnustus, mis elult saad...
Igipüsiv vaimurikkus
on kui küpseis õites aas.
Laulsid ennast tulevikku,
meenud meile ikka taas.
Pöialpoiss ja päkapikk
Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku
nad põrnitsesid teineteist
ja vaidlesid kumb pikem neist.
Sa oled nagu leivaraas
ja raske sind on leida maast.
Miks kääbussõnu loobid sa
ei näe sind mikroskoobita.
Sa oled pisem kui mu näpp.
Sa välja näed kui väike täpp.
Ma olen sentimeetrine.
Ma kümne millimeetrine.