Sõnale kand leiti 602 luuletust (parimad)
Kevad seab samme
Türilt hakkas tulema
laiali end laotama
ilu kõikjale pilduma
lillelise kleidiga kevade
Päike kuldne taeva all
järel tuli tal
kevadele kaunile
saatjaks linnulaul
Ojakene vulisedes
rajab kevadele teed,
varsti, varsti näha saame
kaunilt ehitud kevade alleed!
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
Eesti keel ja kirjandus
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
- Tarmo Selter -
2024
Advent
Esimene küünal särab, lootust endas kannab,
Advent algab, süda rõõmust täitub rõõmsalt.
Teine küünal süüdatud, armastus on siin,
Lähedaste seas, tunned soojust südameski.
Kolmas küünal leegib, rahu toob endaga,
Särav rahu, nagu tähed öisesse taevasse sa.
Neljas küünal helgib, rõõm nüüd laias ilmas,
Jõulutunne südames, kui kingitused avada võib.
Adventiküünlasäras, loodetavasti leiad,
Igal hetkel ilu, rahu, armastust südamesse kanda.
Ukraina taevas
Aeg nüüd tõmmata Ukraina taevas
pilvedele kardinad ette,
et ei lennata seal saaks
pommitavaid rakkette
Vanakurat müristab
piksenooli kogub
maa peal kanda kinnitab
Inimkond on ohus
Siin ei ole aega enam
vaagida ja kaaluda
Tuleb kinni püüda Vanakurat
ja põrgukatlas keeta ta
Nii saab maa ja taevas vabaks
Rahvad rahus elada
Ja lapsed, kes veel emaüsas
saaks rõõmus ja rahus sündida
elus hirmu tundmata...
Ainult inimene üksi
saab peatada Vanakuradi,
kel sarvede ja kõrvade vahel
pole ajuraasugi...
Isad
Isasid on kõikjal,
neid täis on terve ilm.
Kes vaid isa paberil
ja kelle süda külm.
Paljud neist ei väärigi
kandmaks nime "Isa",
muudkui teevad juurde lapsi,
- toodavad "perelisa".
Kuid on ka neid kes päriselt
tahavad olla isad,
kes olemas on lapse jaoks,
ka siis kui laps vahel nutab või kisab.
Ei nad riidle ega karju,
vaid lohutavad ja aitavad,
nende jaoks hoolida pole palju
või õrnalt lapse pead paitada.
Jõulud kaunistavad
Jõulud kaunistavad ilma,
silmad löövad särama,
kuused saavad uued kuued,
ehted külge hiilgama.
Jõulud toovad hingerahu,
süda rahu tunda saab,
kurjusele ei anna asu,
valguse toob kogu ilma peal.
Jõulud meie kannatuse võtavad,
headust kaasas kannavad,
murest murtuinuile annavad,
mured ena kanda võtavad.
Jõulupühad kallikesed,
head ja kullakarvalised.
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Eestimaa
Nii hea on hommikul ärgata
ja helesinist taevast märgata
ja linnulaulu kuulata
ja rõõmsal meelel hõisata.
Tunda rahu südames,
hoida teda hinge sees,
kanda oma emakeelt,
mis kaunim olla saakski veel.
Eesti, oled kaunis,
pidupäeva eel,
palju kauneid päevi
meid ootamas on ees!
Selgem on siis taevas
ja rahulikum meel...
Eesti, kallis, Eesti,
jääd kauaks kestma veel!
Armastus
Sina, mu südame sõber,
saatuse kingitus elult,
täna ma Sinuga tulen
läbi elu nii rõõmust kui valust.
Kandes Sind alati meeles,
hoian ja armastan Sind,
me räägime tundmuste keeles,
meil ühiseks saanud on hing.
Aeg kaob, me oleme koos,
pole tähtis, mis ootamas ees,
meil ühised jutud ses´ loos,
Sa oled naine, mina Su mees.
Me kodus on kodune tunne,
hubane, armastav, soe,
me ühiselt täname õnne,
mis sügavalt hinge meil poeb.
Meid alguses ainult on kaks,
siis kolm ja võib-olla ka neli,
kuni rajal saab otsa me jaks,
armastus kestma jääb seni.
- Tarmo .....
Talv on saabunud
Puudelt lumi maha potsab,
linnulaul on amma lakkand.
Leevikesed punakõhud
vaikselt siutsuvad,
rasvatihased kollakõhud
pekki nokivad.
Luikedel on lumi taga,
nad lendu tõusevad,
kajakad jäävad merel maha
ei sunni talv neid lahkuma.
Mis sa ikka oskad teha või öelda,
saabumas on kaunid pühad,
aeg on tõtelda.
Olen
Ma pole küll meremees
kuid laineharjal tahaksin sõuda.
Ma pole küll jahimees
aga osa saagist tahaksin nõuda.
Ma pole lendur
kuid julgust tahaksin kanda.
Ma pole filantroop
aga endast kõik tahaksin anda.
Ma pole mägironija
ent tipus tahaksin käia.
Ma pole kaevur
kuid teemanti tahaksin leida.
Ma pole ehitaja
kes samba püstitaks nüüd.
Ja pole kohtunik
kes tunnistaks kellegi süüd.
Aga ometi kõike ma kogen
ja unistus seisab mu ees.
Kõige tähtsam on see kes ma olen:
Isa, Poeg ja ka Mees.