Sõnale kand leiti 604 luuletust (top)
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
Kevad seab samme
Türilt hakkas tulema
laiali end laotama
ilu kõikjale pilduma
lillelise kleidiga kevade
Päike kuldne taeva all
järel tuli tal
kevadele kaunile
saatjaks linnulaul
Ojakene vulisedes
rajab kevadele teed,
varsti, varsti näha saame
kaunilt ehitud kevade alleed!
Ukraina taevas
Aeg nüüd tõmmata Ukraina taevas
pilvedele kardinad ette,
et ei lennata seal saaks
pommitavaid rakkette
Vanakurat müristab
piksenooli kogub
maa peal kanda kinnitab
Inimkond on ohus
Siin ei ole aega enam
vaagida ja kaaluda
Tuleb kinni püüda Vanakurat
ja põrgukatlas keeta ta
Nii saab maa ja taevas vabaks
Rahvad rahus elada
Ja lapsed, kes veel emaüsas
saaks rõõmus ja rahus sündida
elus hirmu tundmata...
Ainult inimene üksi
saab peatada Vanakuradi,
kel sarvede ja kõrvade vahel
pole ajuraasugi...
Jõulud kaunistavad
Jõulud kaunistavad ilma,
silmad löövad särama,
kuused saavad uued kuued,
ehted külge hiilgama.
Jõulud toovad hingerahu,
süda rahu tunda saab,
kurjusele ei anna asu,
valguse toob kogu ilma peal.
Jõulud meie kannatuse võtavad,
headust kaasas kannavad,
murest murtuinuile annavad,
mured ena kanda võtavad.
Jõulupühad kallikesed,
head ja kullakarvalised.
Isad
Isasid on kõikjal,
neid täis on terve ilm.
Kes vaid isa paberil
ja kelle süda külm.
Paljud neist ei väärigi
kandmaks nime "Isa",
muudkui teevad juurde lapsi,
- toodavad "perelisa".
Kuid on ka neid kes päriselt
tahavad olla isad,
kes olemas on lapse jaoks,
ka siis kui laps vahel nutab või kisab.
Ei nad riidle ega karju,
vaid lohutavad ja aitavad,
nende jaoks hoolida pole palju
või õrnalt lapse pead paitada.
Ema,tule!
Ema,tule!
Ema,ole!
Ema,minu juurde jää!
Katnud Sulle laua olen
igatsenud iga päev
Ükski lill ei närtsi vaasis
janu neil ei otsa saa
Laudlinikul on tikand
oma Ema nimega
Ise küpsetasin koogi
soojad sõnad pisar sees
Ootamast ma eal ei väsi
mil Ema uksest siseneb
Valimispäev
Ära päri et reformierakonda valiks
need vapiirid teevad Eesti rahvast lolliks
ära päri et sotse usaldaks
need pehmod teevad vaimu kõigil nõrgaks;
ära päri et keskerakonda toetaks
Kõlvartiga muutume venelasteks
ära päri et IRL'i unistaks
nad ei suuda teha platsi puhtaks;
ära päri et Eesti 200 saab võitjaks
vaevalt et keegi neid üldse tunneks
ära päri et kristlikut erakonda tahaks
kui saavad kõikide ajud pestuks;
ära päri et rohelisi tunnustaks
neil hipidel kogemusi jääb väheks
või et üksikkanditaatega flirdiks
vaevalt et kedagi sellised kotiks;
.....
Advent
Esimene küünal särab, lootust endas kannab,
Advent algab, süda rõõmust täitub rõõmsalt.
Teine küünal süüdatud, armastus on siin,
Lähedaste seas, tunned soojust südameski.
Kolmas küünal leegib, rahu toob endaga,
Särav rahu, nagu tähed öisesse taevasse sa.
Neljas küünal helgib, rõõm nüüd laias ilmas,
Jõulutunne südames, kui kingitused avada võib.
Adventiküünlasäras, loodetavasti leiad,
Igal hetkel ilu, rahu, armastust südamesse kanda.
Uue aasta tähesära
Uue aasta tähesära
kuulda näha üle maa
Vana-aasta läkski ära
hõiskab süda ,rõõmustab
Uus aasta avab uksed
tarkusele sisse piiluda
Võtab kanda kogu hoole
kannatab ja armastab
Uuel aastal veksleid palju
kogutud on kuhjaga
Neist ühtegi ei raatsiks ta
lihtsalt ära raisata
Oo, uus aastake
Rõõmu külvad südame!
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
Õhtu vanalinnas....
Kodunt välja ihkas hing….
Polnud ammu kuskil käinud…
Pintsak selga, jalga king….
Minutiga olin läinud…
Mõtlesin siis kuhu minna…
Hõrku maitseid nõudis kõht…
Seadsin sammud vanalinna….
Klaariks pea lõi värske õhk..
Kaunid kohvikud ja baarid…
Voolab vein ja maitseb toit…
Aega veetmas õhtu staarid…
Käib pidu kuni tõuseb koit…
Kaasaks juhtus veetlev neidis…
ilus meik ja hõrk parfüüm…
Kaunis neiu roosas kleidis…
Hingele kui hea ensüüm…
Mõttes kandsin neidu süles…
Kas ma rahuldust sest sain?...
Ehmatasin voodist üles…
Kõi .....
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari*Uri/