Sõnale kannatused leiti 18 luuletust
Näen suurt rõõmupidu tulevat
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
taevast musti pilvi hajuvat,
rahu maa peale saabuvat,
kurjust igaveseks kaduvat.
Elul ongi juba villand
sellest kõigest maa peal,
tulemerest, mis õgib ja hävitab kõik,
mis tee peal.
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
elu uueks muutuvat,
kannatuste-karikat kaduvat,
rahu suurt saabuvat.
Mul mõtetest on tulvil pea
Mul mõtetest on tulvil pea,
sest tean, et uus-aasta tuleb hea,
tuleb ja ongi nüüd hea,
et ringi käima paneb pea.
Kui mõtted positiivsed on,
siis terve aasta hea olla on.
Kõik tööd ja tegemised hästi laabuvad
ja halvale saad vastu, kui nad saabuvad.
Eks kurbustki saab kogeda
uue- aasta teel
ja kannatusi kuhjaga
tuleb juurde veel.
Kuid kui su meel on kannatlik
ja vaim on tugev sees,
siis tuleb aasta õnnelik-
Me peame vastu veel!
"Rahu" jõud
Kõigi oma seitsme meelega
tunnetan ma "Rahu" jõudu,
meeltest tahaks lahti lasta sõjaõudu
"Rahu" meeled rahulikuks muudab,
ainult "Rahu" sõja võita suudab
ja rahulikuks maailma muudab.
"Rahusarve" häält on juba kuulda,
kuigi minu süda tunneb, kuuleb nii,
küllap "Rahu" tasapisi jõuab kõigi meelteni...
NATO
NATO, võta tiivad selga
ja lenda üle Ukrainamaa!
Vaata kõrgelt taevast alla,
silmi ära kinni pigista!
Oled suur ja võimas sa,
Ukrainale appi tõtta!
Muidu surra võib see maa,
mis kistud julma sõtta.
Seal tapatalgud täies hoos,
liikuma pandud on põgenike-voor.
Emad rinnalastega istuvad keldrites
vanurid kinni hoiavad oma kodudest
Ei mahu lihtsalt hinge see,
et kuskil lebotab üks mees,
üks mees, kes vägesid kamandab,
röövretki juhendab, tapatalguid korraldab.
NATO, aita lõpetada õuduste õudus!
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....
Meis kõigis
Meis kõigis on natuke tõde,
kuid valed on suuremad,
ja tunded mis segased, on kustuvad..
Meis kõigis on süda,
mis lööb vaid ühele
kuid mis saab siis kui pole seda ühte??
Meis kõigis on tunded,
need kasvavad me sees
ja lasevad paista õnnel, mis ei kesta..
Meis kõigis on armastus,
me kõik armastame kedagi
kuid kas see inimene ka meid armastab??
Meis kõigis voolab veri
ta tee on üks ja sama,
kuid lõpuks väsib me süda, kannatamast...
Meis kõigis on kurbust
kas see oli minevikust või tulevikust,
ta kummitab meid ega hääbu..
Meis .....
Naer
terve minu elu on minu üle
nalja tehtud
kui olin lasteaias
siis olid minu kõrvad liiga suured
kui olin põhikoolis
siis oli minu nina liiga suur
ma elasin aastaid 200 euro eest kuus
sai küllalt tatrast ja makaronidest
ma elasin selle üle
ma olen alati olnud taunitud
ja minu poole on alati sitta loobitud
ma elasin selle üle
nüüd, kui ma olen enda kiusajatest kõrgemal
ma naeran
ja ma naeran südamest
aga ei näita näpuga
ega vihka
ma olen enda koha
välja teeninud
ja kannatused on lõpu leidnud
Kaua veel?
Kaua maa ja taevas suudavad
vastu panna õudustele,
mis neid tabanud on?
Kaua kestavad veel kannatused,
mis õudustega seotud on
ja tapatalgud,
mis julmematest julmemad on?
Küll ükskord taas särama
lööb päikeseline ilm
ja kogu maa rahvastel
särab õnnest silm.
Kui me rahu usume
ja rahu nimel võitleme,
siis maa ja taevas rahu saavad....
saavad rahu igavest.
Mõned read Lembitule
Lembit!
Su Vanaisa tsükkel on huvitav, ent mitte inimeste jaoks, kes elavad oma igapäevast elu. Minugi energia kulub täna suuresti elavale elule laste näol.. Hilispuberteedieas sündinud küsimustele ma ei otsi täna enam vastust. Tegin seda gümnaasiumi lõpuklassis ja ülikooli paaril esimesel kursusel. Noore Wertheri kannatused on jäänud nüüd juba kuhugile valgusaastate taha. Ei ole võimalik hoomata miljardite valgusaastate Universumit, selles toimuvat.
Aru saada singulaarsustest ja Jumalast. Laskem neil toimida selliselt, nagu nad meile antud on. Meist ei sõltu siin mitte mi .....
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....
Rabas
1
Kas tunned raba silmi rohelisi
ja teisi, punakaid kui rauamuld?
Sootaat sääl piipu tõmbab tasapisi
ja türgi taalreist puhub lõkketuld.
Sääl roomleb limukaid kui valgeid lõngu
ja kaovad roostevette nende koed.
On tunda ristimata vere hõngu,
kui murraks peninukki kuski soed.
2
Meid endasse jälle mähib
sooleitsete lämmatav puhk.
Must palavik pilliroos ähib
ja purpurne pilvist vaob tuhk.
Ja sinagi vaevalt siit pääsed,
mu lemmik: meil ühine loos.
Liig valusalt verisääsed
meid ründavad punases roos.
3
Mu kire laukaisse kord uppus põder,
nüüd öiti hulguvad sääl rabatond .....
Eriline päkapikuke
Üks eriline päkapikuke,
tal seljas
kingikotike,
kott on suurem,
kui ta ise
missest,et
jõuluvanast pisem,
aga tahe
on nii suur,
külastada lapsi
jõulukuul.
Otsis lapsi
rõõmutuid,
haiglaid külastas,
iga laps
sai kingipaki,
mis neid rõõmustas,
istus laste õlgadele,
ja neid kallistas,
soe musike
põse peale,
et ei unustaks.
Päkapikuke eriline
ei väsind olnud ta,
tuuritas ja tegi käike,
suure ilma peal,
ükski laps
ei tohtind jääda
ilma kingita.
Kingikotti on
tühjaks saanud,
rõõmud välja
jagatud,
Laste mured,kannatused,
tühja kotti
paki .....
härrasmees
mul on au olnud kohata
vanat härrasmeest kel
silmis tähtede sära
südames päiksekiirte soojus.
kes on armastanud kõiki
inimesi keda on kohanud
omal pikal ja väärikal teel
vahet tegemata ja jäägitult.
oma pere eest on kandnud hoolt
ja nendesse samuti jaganud
oma heasüdamlikkuse ning siiruse
geenid mis on neid valgustanud
läbi aidanud rasketest aegadest.
mul on olnud au tunda
vanat härrasmeest kelle
käepigistus või õlale
patsutus toob minu
südamesse soojuse
silmi positiivsuse.
keegi kelle silmadest
võin ma lugeda et on
elanud ta pika ning
õnne .....
Ma ei suuda enam
Elu on see,
mis meid tugevaks teeb
Valu,pisarad
ja kõik need kannatused
Vahest ma lihtsalt ei suuda
ma tahaksin karjuda ja hüüda
Ma muutun
olen kui väike saatan
Kogu maailm variseb kokku
ja ma ei näe sel lõppu
Ma vajan abi,
kuid siiski loodan,et üks päev on see läbi...
