Sõnale kaos leiti 58 luuletust
Riik ja kaos
me elame suures sokiaugus
ja teised sokiaugud samuti
august tekib sokk
ja sokist auk
on sokk mis lõnga abil august tekkinud
sokki tuleb auk
mis muutub suuremaks
kuni soki ära sööb
ent auk ei kao
vaid muutub hoopis nähtamatuks
et jälle välja ilmuda seal
kus tekib sokk
eksisteerib rahu ja kaos
eksisteerib siin rahu ja kaos
neil seintel nimed on kriipind
küünla valgel loed kes viibind
otsinud väljapääsu igast praost
valgust - millel määratud elu hind.
saatuse kaalud ei kehtesta end
hoopiski on balansist väljas
ootab ees tasakaaluta lend
lummavalt tühjad kosmilised väljad.
mäletad sa nüüd veelgi neid radu
kord unistasid reisida nende taha
soovisid alati peale tähtede sadu
astudes laeva jättes elatud maha.
eksisteerib siin rahu ja kaos
oma initsiaalid siia kriipind
küünla valgel loed olen viibind
minu elu on nende hingeliste koobaste hind
la .....
Pimeduse embuses
Juba kõik on ära otsustatud
ülimad käsud ette antud
kõndige nüüd surnute seas
ära eelda, mis on mu peas;
selles ilmas pole head ja halba
enam sellist, mis sobib ja ei kõlba
võimsaim teab, mis saama hakkab
piirile kõik ära lükkab;
terve algoritm on ehitatud
põhjale, mis läbi elatud
aga, kes edasi ei liigu
kordab taas neid vigu;
kuid seniks, kui ülim vägi muutmatu
minu hääl on surematu
kurjuses alati on ilu
igas hinnas nii vilu;
omaenda näoga alati
sellega just sünniti
troonil see naine või mees
kellel otsus surmata kõik on ees;
pimeduse embus .....
Sinine lipp ja poolkuu
Ohhh, meie naabreid küll
juttu sellest, mis läänes üle mere
plahvatusega ammu läbi idüll
väriseb ühe laiba kere;
muudkui meedias kajab juttu
et Rootsis gängidega iselaad
aga mina saan minna rahus tuttu
sest ei jaga mustaga kodumaad;
neil liiga hilja näidata ust
kuldse risti asemel on poolkuu
selliseks kultuur kujunes just
viikingite asemel Rootsi midagi muu;
kärgitas pomm jälle kusagil
ja Greta Thunberg ajab kägu
et kas häbi poole riigil
kui kliimaga nussimisest ei saa jagu;
12 surnud ja 11 maha lastud
politseiülem Thornberg ajab mulli
fakte sai üle .....
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
Kas maailm saab korda
Kas maailm saab korda
Kui sõda on läbi
Kui surnud on maetud
Kuritööd vaetud
Kas maailm saab korda
Kas vägivald taandub
Rahumeel maandub
Ja kinnitab kanda
Uut algust et anda
Kas oli see proov
Ühtehoidmise kool
Kas maailm saab korda
20.09.22
Tuletõrjuja
Välk ja säde süütavad metsa
leegid siis lähevad karjamaa võssa
maa leekides, me palvetame vihma eest
on vaja kutsuda pritsumeest;
nii palju sind on vaja
alati kuuled seda kaja
kõrvalruumist väljakutse on
sest algab uus missioon;
see sangar andnud oma elu
ta töökoht pole mingi lelu
nii südi on tuletõrjuja
oled kohal, kus appikarjuja;
pole kunagi jääd sinu veenides
mil ühiksonda oled teenides
au ja töö kiidab tegijat neile
keda hädakorras vaja meile
Tühi tuul
Tühi tuul ulub ja tallab
tühjal väljal
Alles siin õitses ja haljendas maa
Tühi tuul kolistab
koduõuel
Alles siin kostus kilked ja naer
Tühi tuul kiigub pihlaokstel
Alles siit pesast välja
lendas üks linnupaar
Tühi tuul vingub tahmasel
korstnal
Alles siin seisis üks kodumajake
Tühi tuul tõuseb tuhinal
lendu
Pisaraid jääb pillama
taevakaar
XXI-sajand
XXI- sajandil
pommid lendavad,
kodud hävivad,
emad sünnitavad,
lapsed ilmavalgust näevad keldrites,
varjendid on inimeste päralt,
külmad, koledad, aknad pimedad.
Ja sarvedega Saatan,
vahendeid valimata,
kogu hingest tulistab.
Pea tuleb Kõigevägevam
ja selle kaose lõpetab.
Saatan aga põrgukatlas keeb
ja kogu maa lööb õitsele veel!
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Näivusepilv
Kas see on vale,
kui ma väikeseid
peale sunnitud ateiste
täis majas laulan nõiasõnu
ja nad vaatavad mind
nagu ilmatust.
Suured säravad silmad
täis potensiaali saada
maailmaparandajaks
või sarimõrvariks.
On lummav vaadata
kuidas piirid langevad
ja muutuvad
täiuslikuks kaoseks
ja hinged ehivad end
sõnatolmuga, peites
vana maailma varje
varvaste ja sinisilmsuse
vahel ning ei püüagi
taastada võimu,
nagu see ükskord langes.
Väävlihingusest
ja porist määrdund,
sõitlemas ikka veel,
aga iial, iial enam
ei kordu see valelik
maailmakord .....
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
Selge peegeldus
selge tugev ja aus peegeldamine
suudab teha peeglisse vaatamise nii tõeseks,
et isegi küünlaleek ei värele
kui autentsus lööb esile
ja kui vähe on inimesi,
kes tänapäeval veel avatud südamega
haavatud olekus suudavad tunnistada oma vigu
mitte käia süüdlasi otsimas
või nendele näpuga vibutamas
need, kes su vabandusi ei talu
need ei suuda ka ennast välja vabandada
nende jaoks on elu kui tippsport
kus iga kukkumine on kui paanikaosakond
kuhu kindlasti sattuda ei tahaks
konstruktiivsel kriitikal on alus
ja on alati võimalik ennast muuta,
seni kuni hindad ja l .....
Kaaren
31 oktoober, 1994, tõuseb käsi välja hauast
täna sajab ja linn on öötuledes
ärgatakse kättemaksu pärast
ja ollakse linnas kurjusega võideldes;
mees, kes surematu ja hingeloomaks
on kaaren, Ericu see tema kõik
seega võtku jõuk kuriteod omaks
kostab musta linnu hõuik;
ees grimm ja kätes mõõgad
T-Bird, Tin Tin, Funboy ja Skank
jõugus mõrtsukad, ärimehed ja vaqrgad
Eric Draven on peatamatu tank;
ei saa mitte puhata mulla all
ohvrid ootavad õigust
selles linnas, mis must ja hall
täna õhtul palju pahandust;
ei tee viga ei kuul, kirves, tuli ja pomm
arm .....
haned lähevad öösiti
lõpmatus sügisöös
miljardite tähtede
miljoniliste km-te
kõrguste leekidega
vesinikupilvede põlemine
mu pea kohal
hanede tiibade vilin
kaagatused parve
kooshoidmiseks
talve eest tundrutest
äralend
kuhu on inimesel peita end
säärase universumi eest
säärase kaose eest
oma arutuses mille
ise vallandab
11. 10. 2023
Tuhk
Kes on need inimesed? Kes eraldatult hoiavad meie terved meeled?
Millest tulevad need meelepetted, mis toidavad vaid enesekeskset?
Vaikne paistab epitsenter, kuigi raju segaduse kaos ümber selle keerlend,
Igal toonil igal real nii pehmel, usaldamata muud kui südant tasakaalu keskel,
arme põletavaid leeke vältimata, põgenemisteed pole, päev tuleb,
mis meid kõiki matmas, see planeet mu hauaks, suur vaim mu kuus jalga,
kui taevast tuld sajab alla, lõpp või uue algus, saab meist tuhk
või meie tulevik ongi valgus, tähtede keskel valguskiirena ekslend,
igi-kestev mis kirjutab neid .....
Oma vanale õpetajale
mõeldes
ma ütlema Sulle
tulla ei või
et sõda on jälle ilmas
liig palju valu
rususid kaost
näinud on Su silmad
ehk antakse
igavikus oled Sa
sellest vaba ja ilma
andestada ajale
sellele aastasajale
nagu Sina seda tegid
mina ei suudaks
mis tume seal oli
unustada
see teiseks muuta
olnut uutmoodi luua
mina ei suuda ei või