Sõnale karjed leiti 11 luuletust
Ema
Ema, miks mu karjeid sa ei kuule,
või kuulda sa ei taha?
Miks lased tänusõnad tuulde,
mind jätad seljataha?
Nii külmalt ütled ''Tere''
ja külmemalt ''Head aega''.
Kas me polegi siis pere,
või mina raiskan aega?
Ma palju pole palunud,
vaid hellust, mõistmist, hoolt.
Ka armu olen anunud,
sa vaid näitad kurja poolt.
Kas üldse korda lähevad,
sul minu tunded, soovid?
Või väärin tõesti vähem ma,
et kuulda sõna ''hoolin''?
Ma suureks olen saanud
ilma ema õlata,
kodust kaugeks olen jäänud,
üksi hakkand' elama.
Südames ma loodan veel,
et mõistad .....
Sundseis
Kõht täis valust,
võetud liikumine,
vaigistatud hingest,
piin on hingamine.
Pole luba jätkata,
see hetk on paus,
julm käsk seisata,
elu on teise peos.
Sund otsa vaadata
enese karjetega.
Tal aega oodata,
mil hirmutada painetega.
Pilk too valu näitaja,
rohuselt uimane
kuniks pole hinge täitjat-
see valu pole viimane...
HEAD VOLBRIÖÖD
Öö on saladusi täis,
kuu see loomas varje,
miski üle taeva käis,
saatjaks hirmsad karjed.
Siin ja sealgi mõni lõke
süttimas on ruttu,
luuad kiirelt välja võtke,
nõrgad jäägu tuttu.
Lennakem siis üle taeva,
endast välja laskem
nõiad, kes on näinud vaeva
läbi aasta raske.
- Tarmo Selter -
2023
King Crimson - Epitaph
Sein, millele prohvetid kirjutasid
Praguneb äärtest
Surmariistadele
Päikesevalgus särab eredalt
Kus iga inimene on lõhki rebitud
Õudusunenägude ja unelmatega
Keegi ei kanna loorberipärga
Kui vaikus uputab karjed
Segadus saab olema minu epitaaf
Rooman mööda mõranenud ja katkist rada
Kui me püsime, siis saame kõik maha istuda ja naerda
Aga ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Jah, ma kardan, et homme ma nutan
Saatuse raudväravate vahele
Ajaseemned said külvatud
Ja kastetud nende tegudest
Kes teavad ja keda teatakse
Teadmised on surma .....
Üksik valgus vihk
Ehk väsinud, ehk pole tähtis muu, kui vaid see südamlik hinge käsitlus,
ega väga hästi ei tulnd, harva näen päikest, tihemini näen kuud,
käes pole uus, väeks mul on südamlikkus, kuigi türatsetamool ligi tikkund,
ära ajatud iga vanamoor, kes ei märka mu tõelist rikkust, mu kirkust,
mu ausust, mu siirust, tasaselt nende sisse ma piilund, vahest on õudne,
vahest on nii ilus, lähemale saanud tõele, kui pole õel keel, põen end,
rohkem kui vahest, näen kuidas kõik õige muutunud valeks, lahti lastes,
haavadest saanud pole veel arme, jäädes lahkeks, vaid valedes kahtl .....
Kadunud
Nõiutult,üksindus oma pead kõik need õhtud lõhkunud,
lõputu, otsides kodust õdusust, leides vaid õudus und,
oodates, et need karjed oleksid lõppenud, kõnetult,
mõnes mõttes hull, kui ei talu seda kõrvetust, nõmedus,
mida nad teevad, see kõigest kõne kunst, selle haiguse,
välja ma põdenud, põhja söök iial kõrbenud, mõtetult,
mõõde millel näen lõputut, kõik nüüdseks möödunud,
ikka ma sõdur, relvata, veidi põdur, kuid ikka heietan,
vaid korraks enda sisu peegeldan, midagist kerjamas,
jälgin neid linde tuules lendamas, uuesti petta saan,
enese ootusest .....
Paranuia Mafia
Kaitseb munder;Jalg ees läbi ukse;
põlv näkku, roietes terav surve;
valu karjed võõras mure;
teeb taskud tühjaks; pigistab mune;
Käed jalad raudades,sokkides
läbi lumehangede puuri poole algab tee,
pedaal põhjas armu ei anta;järsult kurvides;
kisendad; korraks peavad kinni; võmm kuklasse;
rauad või hoopis-käe luu murdjad need; huiad ka veel;
nuia saab neer; kurjam aina sees elavneb; inimesed;ega te?!
jaoskonnas keelepeks teravneb; türa paljas püksad rebadel;
verise pastiga kartserisse lendab "Kelm".Trellid ja sein..
paistes luugid avab;"Mis on kell?&q .....
Igavikuline Jutustus
üksildus mu silmas; miljard kildu;
teesklus vaid pinnal; peegeldub;
Tühjad sõnad mida nendega vestetud;
elu kestev tuul; hulluks mu puhunud;
hullus mida usaldan; enne kui tõusu laine;
minema kõik valud uhub must;
endiselt kuristikku kukkunult;
jumalaema võrku püütult;
ta silmad nii süütud: inimkonna karjed;
lõpuks nõnda tüütud; naer kisa ja kära;
sõdade valu ja edvistamine rikkal härral;
pigem laman oma hauas märjas; ning teesklen;
et teid ma ei märka; et teid ei saagi päästa;
teie enese eest; kuhu jäi tõeline "Mees"
tippu üksik on see tee; .....
Kapo Režiim
Tõesti külm on ja magada ei saa, õudus unenäod ja tekki läbi märjaks higistand, kapo mu kõnesid lindistab Andres Kahariga kohtumine mu maja taga seda kinnitab, igal liveil mind nad filmivad ja nagu nirgid aineid mu sõpradelt pinnivad, autogrammi jaoks baaris juurde liimivad, kui komistan nad tagaselja mu üle itsitand, kadedad justkui, vabavärsis nõnda kirglik ma, meel mida ükski kong eal vangistand, see maailm valmis mu tindis salmina, ja vaikus teid kõige paremini karistab, alati süttitan leeke kõikjal kuhu lähen, kahvatuvad mu kõrval need ise hakkanud super tähed, täis .....
— Maarjo KKuu poole kulgedes
Kulunud lampide kummastav valgus
kustutas päikese mu kuu koltunud kambris
Kulgemine
Kuu katkine kulgemine
Mu katkise kuu kulgemine
teeb kurvaks mu kastest nõrguvad silmad
Mu kulgemine
Mu katkine kulgemine
Mu katkine kuu poole kulgemine
kurdistab karjed mu hinge kaitseta kuristikus
Mu katkemine
Mu katkise kuu katkemine
Mu katkise kuu poole kulgemise katkemine
kustutab küünla mu katkise kuu kalmul