Sõnale karm leiti 155 luuletust
Ma vaatan ennast ...
Ma vaatan ennast läbi iseenda
Peegelpildina veel puudutan end
Laiali valgudes mööda vesist pinda
Surun käed tugevalt vastu rinda
Emba mind tugevalt...mina ise
Peegelpildina veel on meid kaks
Silitan juukseid läbi vee minemise
Kumb meist hetkel tunnete ori või saks
Sina tuled ja mina sind näen läbi
Läbi kristall-selge vee loen sind
Kas ei tunne sa mind nähes häbi
Kas päriselt tahad vaadata mind
Astun su peale talludes endal
Kas tunned kuidas mina ise käin
Oleks mul tiivad siis ma lendaks
Ei koormaks sind endaga oleksin läind
Vahest tahaks sind lü .....
Kohtumine
Otsin ööst mõtet,
rõdu all kiljatamas lapsekari
kes õhtuhämaruses emasi ootavad.
¿Tule, Pekka, hüppame lompi.
Püherdame nagu põrsad,
aeleme nagu alligaatorid,
sipleme nagu sipelgad,
mürame nagu maod,
trambime kui tarakanid.
Viskame teineteist mudaga silma
ja naerame kahekesi.
Tume pilvemassiiv peade kohal äkitselt helendub,
UFO maabub.
Taevast triljon tuld peegeldub.
Uduloorist ilmub hattussilmadega ema,
nuttes taga aegu
mil anaalsondeerimisest miskit teadnud.
JUMAL AUTA !!
Maa-alt kargab mullapilves välja sinine ninasarvik.
Seljas ratsutamas roheline .....
Ma ei ole Su arm - Sa usu, me näeme!
Ma ei ole Su arm -
olen tülinaks kaelas
Tõde on karm
Ei päästa siit paelad
Elu ilu ja üllus
On väljaspool meid
Tunnete küllus
On läind’ oma teid
Siin tundeid on vähe
On valu ja vaev
Kaunis meelest ei lähe
Jään’d ahastav raev..
On hapusid aegu,
On halvemat elu
Kuid praegu on praegu
Ja möödas on melu
Tõstad kui nina –
Siis rohkem Sa näed
Lase silmisse sina
Ja rusikast käed
Veel kalgendab pisar
Ses sinavas silmas
Kuid sära on lisan’d
See ilu siin ilmas
Ei tajugi rõõmu
Kui kurba ei ole
Elust januned sõõmu
See keelatud pole
Kui sellest .....
Mis juhtub kui kontsert on liiga hea
Muusika.. Örnalt kurb, the way im feeling
Deep, the way im seeing
Kuid nüüd pean kaduma pimeduse varjutesse
Et teiste karjumisse
Ma enam ei usuks
Udu
Vihmaeelne seisund maal
Sellesse muusikasse ikka veel usun ma
Sest tean
Sest keelt pean kuulma veel
See kitarr kui vikerkaar mu teel
Mis hävitab köik halva
Ning valvab
Et iial ei läheks enam tuju alla
Talludes üksinduses igavikku
Üritades tappa valu, leida sitkus
Kuid armid jäävad
Need karmid päevad
Tappan hääled oma peas
Lootes tulevikult head
-Anna-Liisale
Ma ei taha sõprust vaid armastust!
Ma kardan inimesi
Kardan olla üksi
Sest köik keda ma imetlesin
Tömbasid alla mu püksid
Jätsid mind pimedusse
Jätsid mind maha
Töbasid välja selle imetluse mu seest
Löid noa selja taha
Kardan olla söber
Vb olen lihtsalt nöder
Vaikimine kuld, rääkimine höbe
Elu on karm ja kröbe
Kuumutab kui hull
Kuni vaimuhaigust pöded
Näitab sulle tuld
Kuni oled söge
Jah.... Ma kardan olla su söber
Las ma ütlen teile
See mis juhtus eile
Jagasin oma südame teile
Rebisite selle puruks, ei tundnud leina
Nüüd peksan pead vastu seina
Antsite mul tuld kui mina andsin leib .....
Olemus
Paha-paha, kõik on paha.
Tagasi nullis, edasi ei taha.
Silmad rullis, mul on raha.
Kas tuleb kord aeg, mil otsa saab valu.
Kannatus ja valu vaid.
Alati seda rada käid.
Kuskil ei paista headus.
Imesid selle endasse justkui pimedasse koopasse.
Peast justkui veidi lihtne.
Teadma ei peagi kõiki elu trikke.
Ma vaikselt tõusen, üritan.
Sest tugevamaks saab nii mu elukest.
Kao mu elust paha, tule palun mu juurde hea.
Kas nüüd on okei, arvad?
Sul on siiski sinu oma karma mille ära teenisid.
Sa ju niipalju mind veensid.
Veensid olemast mu olemust, kedagi kes ma .....
Karma
Loll tüdruk, kes sa mind solvasid.
Tea ´, et kõik tuleb kunagi sinu juurde tagasi.
Sinu jaoks võivad need sõnad olla ainult nali
aga minu jaoks mitte
Sul võib olla halb tuju
aga miks sa seda minu peal välja elad?
mis ma sulle teinud olen?
Miks sa levitad minust kuulu jutte?
MIKS? MIKS? MIKS?
Arvad, et minul on nende mälestustega hea elada?
Ei need kripeldavad mu südamel ikka ja veel.
Arvad et ma veel usaldan sind?
ei selle sa oled igaveseks kaotanud.
Arvad, et andestan sulle kunagi?
ei, haiget tegevad laused ei unune.
Loll tüdruk, kes sa mind solvasid.
tea, et kõik .....
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
"Jälle hommik"
Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.
Suunan oma silmad ma taevasse,
pilved mängeldes lahkuvad,
ilusale ööle ruumi teevad,
mu pilk tugev kui liiper kinnitatud maasse.
Armunult silmitsen neid säravaid tähti,
samas linnatuled vaikselt süttimas.
Valus reaalsus tagumas jalaga perse,
kohusetunne, nimetagem seda nii.
11.11.2015
oiatus
sa ära hoia
jalga vahel ust
kui tahad võita
mind kui
usaldust
on seelikuid mul
pikemaid ja lühemaid
suurlinnu olen
elatand
ja tühermaid
ja ära ärata
mind poole viie ajal
on vastik meeleheitlik
uksekella tirin
liiglaiuv naeratus
nii iiveldama ajav
salalik sääse
tüütu serenaadipirin
kolm korda koputades
vastaks palju enam
teetassi tühjaks joon
vaid enne
karme lööke
sa vabanda kuid
ma ei jaksa
enam
alla kugistada
soojendatud sööke
Sanya
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....
Mis on Elu Põhimõte?
Mis on elu põhimõte?
Kas see on nagu
Koguaeg üks filmivõte,
Mida ainult tehakse uuesti
Ja uuesti, kas see hästi ei lõppe?
Kas see kõik ainult siin karmilt nõtke,
Kus ei paista siin kuskilt headust,
Ainult mängitakse oma edu seadust
Ja üritatakse leida cash money kooslust
Ûritatakse ainult jahtida taga noorust,
Mis on elu põhimõte?
Vereringe, mis ei saa vedu,
Et ainult üritatakse saada edu.
Aga see kôik egot täis,
Aga noh, eks näis, et mis elu põhimõte
NO NII!!! TULEMAS ON SIIS AASTAVAHETUS JA!!??
KUI SA SAADAD VANA ÄRA!---
ÄRA SELLEST PALJU PLÄRA!!
EI PEA SILMAS ARMASTUST
SEE VÕIB MINNA ROOSTE JUST!
AASTAGA ON TEINE ASI
TA ON SOGASEM KUI VESI
SEDA PEAD SA KURNAMA
ENNEM KUI TAST ARU SAAD
ÜTLE VEEL,ET VANA ARM?
ELU PARAKU ON KARM!
KARM- KUID SIISKI ÕIGLANE
SELGEKS SAAMAS MULLE SEE
SIIS KUI TULEB AASTA UUS
HOOPIS UUED MAIGUD SUUS!
UUSI MÕTTEID MÕLGUTAD
VAIKSELT JALGU KÕLGUTAD
KAS SIIS TÕESTI SAABUB ÕNN???
JA POLEGI MA ENAM KÖNN!!!
ELAGU SIIS AASTA UUS!!
MIS SEST, ET V I L E T S MAIK ON SUUS???
- - - ON JU NEED AINULT MINU MÕTTED - - - !!
HEAD VA .....
††† Kadunud Õekesele ††
Algul, kui läksid,
Kui sa läksid ja mu üksi jätsid.
Pidin vastu astuma karmile elule,
Ja kõike seda nüüd ilma sinuta.
See valu mida taluma pidin,
Need pisarad mida valasin ma.
Igatsus nii tohutu ja need
Mälestused, mis eal ei unune.
Sa olid mulle nii üüratult kallis,
Sa hoidsid mind juba hällist.
Kaidsesid mind maailma eest,
Hoidsid kõiki, kui vati sees.
Sa olid nii noor ja ilus ja hea,
Headust täis oli su pea.
Sa olid kindel kui kalju,
Sa teadsid kõigest niii palju.
Olen vahel karm
ja vahel mitte.
Olen vahel malbe
ja vahel mitte.
Ma tihti unistan,
unistan sinust,
kuniks komistan
ja ärkan üles.
Nii reaalne kõik näib,
(unes, ma mõtlen).
Magades ringi käin
ja mõtetes su juurde tulen.
Õhtuti siis, kui silmad sulen,
rändan ringi unes.
Vahel tundub mulle,
et ma tegelikult ikka meeldin sulle.
Süda ja poti
Südamed on erinevad -
erinevast puust,
nagu linnulaulukesed
erinevast suust.
Südamega hindamine
selgelt libe tee:
arvad, mis on esimene -
teisel viimane...
Südamega loodud suhted
tihti lä'evad katki -
pole sellest südamest ju
kasu vähematki…
Südamesse tihti võtad,
mida pole vaja -
ja siis leiad kannatamas
enda kogu aja...
Südamlik on liiga pehme
väga mitmel puhul -
süda liigub liialt tihti
kohalt karmil juhul.
Süda on kui lilleke, mis
aina kastmist vajab,
muidu ta su enneaegselt
hauda ka veel ajab...
Süda olgu nagu pärl, mis
pärlikarbi sees -
peid .....
Talvine pööripäev
Keset talvist pööripäeva
lendab leevike üle taeva.
Vaatan ringi leegi ääres,
olen valge vati piires.
Tunnen külma jalgadel,
ka sul hakkab külm varvastel,
poen su kaissu, siin on hea
külma enam kartma ei pea.
Nõjatun ja vaatan vette,
lumi suland meie ette.
Ripsmed härmand näis
sinisilmad armu täis.
Kallistan sind tugevalt,
kuni küsivalt mind vaatad ülevalt.
Olen karmilt tõsine
süda leekiv punane.