Nüüd saad juua kaseke, tüvi juba kuivake, koore all on mahlake, see on elu. mu kullaka.
Linnupoegadel nokad on lahti lõvilõual paotatud suu kasekoor end avamas on varsti sealt ma elumahla joon
Kasetüdruku kollased patsid, kastanipoisi vallatu suu. Poolpimedus, poolvalgus laternate all. /Mari*Uri/
Kolletab kask koduvärava ees, taamal on kuused, kased teistpool teed, segametski silma paistab veel, hinges on rahu, südames süttimas leek, jõulude eel.
Leinakask nutab mu akna taga Vaikselt ta koputust kuulen. Pea tõstan kirjatöölt,vaatan,sa magad küllap sa pead seda tuuleks. Sina ei kuule kaskede nuttu, sa ju ei kirjuta luulet...
Ainult sina mu kallis naabrinaine oskad käskida nõnda kui kõlanuks palve Paluda mõistad mis mõjub kui korraldus Kummalgi juhul pole kellelgi mõttes vaidlema hakata
Eesti vutimeeskond võitis kord mängus Brasiiliaga mitu korda teise palli endale Aga va kohtunik seebiks vilistas iga kord alatult ja käskis teise palli väljakult eemaldada
Süda,ärata mind üles, ärata mind kuulama! Süda,ärata mind üles, ärata mind vaatama! Liiga kaua olen olnud, üksinda ja vaikija! Sa ju tuksud minu rinnus, oled ainus käskija!
Pedomeeter, vana sunnik, käskivalt ei palutuna: ’’sina jah, va pekihunnik, jooksma, kasvõi jalutuna!’’