Armastuse viiv, Kui kasteheina piisk, Su keha õrn ja soe Mu südamesse poed. Koos taevakumasse Me käsikäes kõnnime. Meil miski muu ei loe Hing täitub rõõmu toel.
Mõtlen Jaanipäevast kõrgeks kasvanud rohust Mõtlen radadest, mis kasteheina tehtud sai Mõtlen rinnuni kasvanud rohust Mõtlen-ümisen viisikest vaid