Sõnale katki leiti 204 luuletust
Meenutus (suvi 2020)
Katkise südamega musklite järgi jooksin
Spartalik kehaehitus
Sume juuli lõpp
Hea vahepala
Aga pole mina, ei Rooma ega Veneetsia
Kavaldasin ise ennast üle
Pidasin ennast kellestki,
kes vaimustub arstidest
kelle kaudu saan unustada iseenda olemasolu ja valu eksistensi
Liiga hägune, et võtta kõike tõsiselt
Põgenesin
Minule loomulikul viisil
Vale tee ei vii alati õnneliku teeni,
vaid andis õpetuse
Kuula mind ära
Kuula mind ära
Mu omanik
Mu süda on täis klaasikilde
Ja vasak põlv on katki
Sa ütlesid, et ära muretse
Küll kõik laabub
Usalda suuremat Kõiksust
Aga ma ei usalda
Ma sahmin ja siblin nii ridade kui peenarde vahel
Seda on märganud kõik
Mu silm vilgutab ohutulede märgiks
Sähvatab vasakut silma
Et kontrollida silma närvirakkude vahelisi ühendusi
Kas olen elus?
Mu süda on täis kurbust
Kuidas jäeti mind ilma hooleta?!
Ja armastuseta
Anti kiiresti,
kiirkorras,
kiirlaenuna vaid
Küllap ma pääsen
Tundlikuna on maailm hoopis teistsuguste và .....
Liblikas
Aitäh liblika eest.
Hindan seda kõrgelt.
Metamorfoos.
Röövikust liblikaks.
Ära vaata nii nagu meeldiksin,
see loob mulle rida mõtteid, millele võin hakata vastuseid otsima,
ka öösel, kui keha peaks puhkama.
Ma olen alati öelnud, mida keegi peab tegema,
võib-olla seetõttu õpetaja amet ongi mulle sobivaim,
aga ma pole tahtnud neid juhtida,
vaid anda enda vigade kaudu neile võimalus neid vigu mitte teha,
et neil oleks parem, et mul oleks parem?!
Ka see võib olla ego peidetud mäng.
Ja kui ma egoga pidevalt vaidlen, keerlen ja tiirlen,
ennast peidan, kus .....
Kus on Su tõde?
Ära mürgita mind oma õunaga
Oleksin lämbunud, surnud, kägistatud
sellest rohelisest Granny Smith'st
Sa vaatad mu poole ja Su silmad on sõbralikud
Kas nad on sõbralikud mind nähes või on nad alati kõigiga sõbralikud?
Kas see naeratus kuulub mulle ja on mõeldud mulle?
Või on see vaid Timm Thaleri "Müüdud naer"?
Ma veritsen, mu põlved on katki
Sa ei näi sellest häirivat
Kõik on korras, ütled,
aga mitte minu jaoks
Kas see naeratus kuulub mulle?
Kas see headus on mõeldud mulle?
Kas see sõbralikkus on vaid ligimese armastusest?
Või oled Sa nii s .....
Mitte miski ei jää samaks -
elul oma kava
Kui oleks väljapääs,
siis oleksin esimene järje sees
Ja kui muutub, elu ohjad katki puretud,
siis mis alles jääb
Elu ei ole see,
vaid ennast peeglist näeb
Kui ma saaksin, kui keegi saakski,
kas sa oleksid seal
Ja kui ongi see,
kes oleks see?
Looduse imed
Kui hing sul nõnda haige
ja süda nutab sees.
Kui mõttelõng on katki
ja rahutu on meel.
Siis otsi loodus üles
ja nuta tema sees,
sealt leiad jõudu, väge
ja muutust enda sees.
Või pane paberile mured,
nad lõhki kärista...
Hüüa kogu hingepõhjast-Ma tahan elada!
13
Karda reedet ja tosinat
mis 1 number suurem
võtad kinni mälestust ja sosinat
mida oled kuulnud varem;
et täna on see ohtlik päev
ja ebausku on õhus
see reedel on suur vaev
kus pelgad et õnn pole iialgi tõhus;
psüühika, suur segadus
ja abstraktsus keeb
tühi mure on see haigus
mis inimese peas rumalusi teeb;
kardad kõndida redeli alt
ja killud ei too õnne
võtad asju nõrgalt
kui hirmul on tunne;
peegel peegel, seina peal
katkine kild on 7 a. needust
ütle, mis sa näed seal
kas tõesti seisab sinu taga kurjust?
veelkord Elisabethi kohvipausile mõeldes
neid päevi palju oli
kus näis su tuppa
ainult tuleb elu
kogu inetus ja kurjus
hing katki
ka ise ilmas ringi käid
kui hull või lurjus
hetki loopisid
laiali kui prahti
vaid valust saaks lahti
siis kevadena mu
päevas äkki olid Sina
verre tagasi tuli õitsmisiha
silma pisar
unund õrnus sinitaeva
lõputu kõrgus
tsüklist „Poisiiga“
nii kurba kui heledat
Sõja 46. päev
ei rõõmu sellest
et põllu kohal kõrgel
trillerdab lõo
videvikus tuppa kostub
aknast kiivitaja kaeblemine
öö jaheduse eest
sulgub sarapuu all
sinilillel õis
kui hing on katki
nägema peab endistviisi
vihkamist ja tapmist
*
ma ei ütle seda Sulle
seal endiselt on valgus
kuldne ööviiulina
kus lõhnab õitseb me arm
sealt kadunud pole kuhugile
hurm mis mujal kõigelt lahtund
mälu ööga kinni katnud
sääl ööviiulina edasi lõhnab
me arm olgu aeg kuitahes karm
oma tüdrukule
mu sõber mu õde mu naine
üks meid söestab leek
õpime taluma paineid
neid tuleb küllalt veel
kes tunneb äikese hingust
ajas ja enda sees
ei pääse sellest et pingul
on kui pillil keel
ei pääse sellest et katki
minna võib äkki meel
mõtted on üksteisest lahti
sõnad tühjad seest
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Märts AD 2022
Ukrainast ei pääse me niipea ei üle ega ümber. Nii on. Seepärast ka need, mõneti ehk pikad luuletused. Palun vabandust!
Lõpus tasakaalustab neid teistsuguse maailma olemine. Olge hoitud!
31. märtsil Eestis
veel linna kohal sireenidest
tükkideks kärisenud pole
õhtune taevas
mürskudest põllu kohal
võpatudes lõhatud
kordi ja kordi vaikust
lakanud lumme pole
mu kodutalus
räästate hele tilkumine
anna andeks mulle hing
sinugi pannud olen
üleni valutama
Å¡okist palutama
rahu järgi kõrbena
janunema
süda sinust sõda jättis
linnade a .....
pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..
ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*
lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos
mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal
*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*
kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt si .....
laseks nüüd oma päeva pisut ka märtsikevadet sisse
*
Valguse kevades
ärgates märkad
maja täis on valgustulva
köök kella tiksumist
päev kõik toas
üle kuldand
kuulda vaid vaikuse
tukslemist
tunned kuidas pung
läheb akna taga päiksest
raagus oksal soojaks
iga hetke elu kuldset
aina juurde voolab
*
nüüd iga perve
põõsa aluse
lumest puhtaks lakub
päike oma pika keelega
mu silmad põsed
kõik meeled ka
nad haljendaks kui maa
jää all ojade nirisemine
öö paneb helisema
rahutuks teeb une
hetke kumisema
*
Maarjale
on kevad prantsus keele tund
õunapuudest aias
klassi tulvab .....
Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes
päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek
surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud k .....
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.