Sõnale kattemaks leiti 41 luuletust
Kättemaks, eh?
Auvere küla sai
kurjuse võrra vabamaks
aga Ida - Virumaa pole pai
seal rahvas pani pahaks;
kui nõukaaegne haubits
ära viidi lõpuks
ja mõni kohalik lits
tahtis et ära põletaks;
ekskavaatori, mis seal
kuubikule haubitsa tõstis
öösel oli tuli peal
lits kätte maksta tahtis;
tuli aga ei muuda sittagi
punast paska ei tagastata
pole meil au ollagi
ja dibladega ei arvestata
Surmav ja soe süda
Kelle süda see on? Ma arvan, et tean.
Selle omanik on aga üsna vihane.
Ta oli risti nagu tume kartul.
Jälgin tema tempot. Ma nutan tere.
Ta väristab oma südant
ja karjub, et olen teinud halva vea.
Ainus teine ​​heli on katkestus,
kaugetest lainetest ja ärkvel olevatest lindudest.
Süda on tappev, soe ja sügav,
Aga tal on lubadusi täita,
Õudusunenägudest piinatuna ei maga ta kunagi.
Kättemaks on lubadus, mida tüdruk peaks täitma.
Ta tõuseb oma neetud voodist,
vägivallamõtted peas,
raevu sähvatus ja ta näeb punast.
Ilma pausita pöördusin ja põgenes .....
Vereiha
Kas kuuled ajutist vaikust
mis muugib lahti rahust?
Luhansk on langenud
ning kõike on räsinud;
me kaevikus, siin perses
oodetakse parimat igat mehes
idanaabreid peatame
nende granaate tagasi heidame;
ainult adrenaliin alles
hoian kinni milles
ma veel elus ja valmis
ringi liigun tormis;
ja laseme püssidel rääkida
et tagasi itta rinnet rühkida
muudkui kasvab mu vereiha
kättemaks ja peatamatu viha;
saanud surmatud vaenlane
olla viimse meheni on meile omane
täägid ees, edasi kiirustame
ja esimesed vigased surnuks torkame;
ulja jooksja pikali lükkan
oma käe .....
Pole soolikad = pole võitu
Kõik meeled ainult suhtlevad
kõik tunded ainult lõhkevad
selles Unustuse ilmas
kiindumus ja vaim erinev igas silmas;
see ootus täidab hinge
lase vabaks hirm ja pinge
näed rohelisi mehikesi liikumas
siis las olla püssid paukumas;
kättemaks on siis, kui üle piiri
lennutab haubits kiiri
kaugele üle Dnepri jõe
on võit sinu, ära põe;
pole soolikaid = pole võitu
kõik lähevad saatusega sõitu
leidlikus ja julgus on kõige tugevam
ja üleilmne abi kõige vägevam;
pidage vastu, kuni Euroopa järele annab
oma rahvaid teie maale kannab
et idatiib uuesti itta là .....
NAHHUI!
Käisin TOP GUN filmi kaemas
ja väljudes mu ees
olid tatikad vastu tulemas
nii järsku olin kuri mees;
varajased pubekad nad alles
kõige vanem vast 15
olid suitsetamas ja ninapidi õlles
kaastunnet polnud minul neist;
palju ropendamist ja vabakasvatust
pätikari juba nii noorelt koos
kell 11 õhtul ringi töllerdamist
suvel tatikad on hoos;
seega ühe NAHHUI lükkasin
kes mulle teed ei andnud
vastutulia õlast maha kukutasin
lapsevanemana oleks kõiki maha surunud;
alaealised olevat üha vähem
halvasti käitunud nagu uuring ütleb
aga kui ise näed selliseid üha .....
Andsin Šoigule lõuga
On üks pilukas
selleks tõvalane Sergei
kes Venemaa kaitseministrikas
kui jõuan temani, asi okei;
sest siis lükkan käised üles
ja kabinetis kallale torman
mil paberid Šoigul süles
räigelt kätte maksan;
andsin Šoigule lõuga
ta pilusilmad rebisin suureks
tegin seda mõnuga
et ta tõtt ometi vaataks;
ei Ukraina Venemaa osa ole
järgmisena nülgisin ta ära
kui kaitseministril eluvaimu enam pole
süütasin värdja kodule tulesära;
nagu lipp, ripub masti otsas tõvalase kõld
on selle värvides sinine taevas ja päevalille põld
Kättemaks
Külm süda ei rahulda seda,
kes vägistab ja surma loob,
ta jälgi peitmas on kehad,
surm tema hinge rahu toob.
Ta tapab vaid neid, keda julgeb,
hiljem jookseb, kui tugevat veel
kaugelt märkab, on vaid tema hingel
paljud lõppenud elud ta teel.
Ta võib öelda ükskõik, mida tahes,
tema palveid ei kuule, ei näe,
kui lõppeb ta elu, mis vale,
läbi ohvrite kättemaksu käe.
- Tarmo Selter -
2022
Stalinil perse mausoleumis
Tänapäeval rahvas usub
et grusiin rabandusse surnud
aga eestlane naerda kõõksub
sest mina Stalinit peksnud;
kui ajamasinaga rändasin
leidsin vanakuradi üksi
teda oma kodus tagusin
nii, et tal kusi tuli püksi;
peale selle küüsi kasutasin
millega raseerisin vuntsid maha
ateroskleroosi põhjustasin
ja lõin rusikad Stalinile taha;
rebides diktaatori perse lõhki
ja nagu nukku teda viskasin
andsin kommunistile õppetüki
väikerahvaste eest kätte maksin;
olengi nii karm veli
elagu Eesti 104!
Must nimekiri
Mida külvad, seda lõikad
eriti, kui räägivad rusikad
ja kui käituda teistega nii
mu kättemaks saab olema garantii;
astun kooli aktuse ajal
pole aimu klassijuhatajal
ja kaasõpilasel keda hirmutan
riigihümn jääb poolikuks, kui tulistan;
sest kui algab kooliaasta
ei salli ma sellist saasta
kasuks tuleb püssipraktika
nii panen ise reeglid paika;
nad lootsid, et mind välja viskavad
nad lootsid, et mind vaimselt hävitavad
aga neil pole aimu, kuidas eksisid
kui nüüd omale peidupaiku otsisid;
pole see mingi kool, kus olen
vaid neegriperse, ma ütlen
sest kui .....
Energialaks kohvi asemel
Sisenen oma toast kööki
till pikalt all ripub
hommikul vaja kohvi ja sööki
kaks silma kinni minema kipub;
ja siis jalga halvas valuläve
sest selle varbad kõik ära lõin
pauguga vastu ukseläve
peas 7 maad ja merd ära nägin;
silme eest on must
verd haavast välja niriseb
jäi takistus ette ei tea kust
ning nii maja mu raevust väriseb;
"AIA FAKK, FAKK, FAKK, FAKK, FAKK, FAKK - TÃœRA!!!"
täna tööle ei lähe, varbad on pahupidi
lõugamisega tekkis seina mõra
ja kuidas SEE nii juhtuma pidi?!;
see hoop äratas mu täielikult
hommikul nii kui ükskõik .....
Viimane aktus
Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;
mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;
sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;
koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;
purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaas .....
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Naabritädi on nõid 3
Röögatused õues on valjemad
kurjus jõuab mulle ligemale
ära on söödud lapsed, isad/emad
kuidas komistasime sellisele jamale?;
peatükis leidsin õiged sõnad
valjult asusin püha sõna lugema
mil mu seljas jooksid himujudinad
zombid hakkasid ükshaaval langema;
leek aias siis üha paisus
põlemine aeglaselt hoovas
ja aeg äkki seiskus
kui plahvatusega tuli sähvas;
öösel oli naabrimuti kättemaks
aga teises kohas üles ärkasin
asja teeb ebaloogilisemaks
kui end oma voodist leitsin
Lunastus
Ükskõik kuhu kaen, sütitab mu tülgastust
ma põlen vaenulikkusest
ükskõik kuhu siin lähen, tunnen ahastust
sest see koht kajab ebapühadusest;
põrgu on tühi
sest kõik meie deemonid on siin
mis tuleb, minevik seda ei pühi
oma lunastuse täide täna viin;
kaasas padrunid, siin pole tagasi minemist
kodus laual enesetapukiri
alustan koolihoones lõpupäeval tulistamist
sütitan nurkade taga tinakiiri;
õpilaste kehad vedelevad elutult hallides
tean, et keegi niikuinii mind ei armasta
verine kättemaks tuleb sallimatuses
püssituli lõpetab selle kooliaasta;
saad .....
Ei tunne mida näen, Ei kuule mida tunnen
Ei liiguta, tasakesi kiigutan,
ei tule sa minuga, ei kavatse kiinduda,
istutan seemne, jälgin toimuvat meeltes,
ei kellegi muuga kui just Sinuga vestlen,
leidmata meedet, peitmata hägust,
oodates selget, voolates tühjaks verest,
iial saamata terveks, peegel oma südamel,
ei lootnudki, et mind mõista oleks kerge,
ammu kadunud, salamisi haudunud,
et maha lüürilist annet ei oleks maganud,
kogu see tõekspidamiste madalus, vagad suud,
ennast pettuste keskelt tabanud, äkki olen mina;
hoopis see kõige alatum, kes selgesti ei vaadanud,
sa ei mõistaks ka kümmne aastaga, et ma t .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Elu Pahupool
Kui pusle tükk on üle ja ei mahu enam suurde pilti
Või elu on nii hale ning keegi kannab seda musta silti
Siis viimaks oma häbi peita, ainiti viha viimaks toita
Kuniks vaid pimedad riismed, alles vaid sünged tahvlid ning nimed
Tommy noor oli
Üksi ärkas, uinus ja mängis - polnd kedagi
Koolis tõugata, lükata võis muretult tedagi
Muutus üksindus raevuks, kiusamine vihaks
Mõtted mustad toitsid hinge, vaid vereihaks
Kui lahenduse leidis ja viimaks endaga rahul oli
Siis Tommy oli koolis ja Tommyl püstol oli
Tommy oli rumal
arvas, et olemas jumal
Ei teda oota keegi vär .....
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid