Sõnale kauaks leiti 50 luuletust
Naistepäev
Ma leidsin Naistepäeva kesk 8andat märtsi.
See päev nii eriline, kus ükski lilleõis mis kingitud on südamest ,ei iial närtsi.
Südamest öeldud sõnad sellel päeval kauaks jäävad meelde.
Milleks teha suuri sõnu, pole vaja.
Iga mees sell päeval tuletada lihtsalt võiks meelde Naist,
kes talle eriliselt armas ja samas ka kinkida lilli kõigile naistele Naistepäevaks
kiri
ära ärata mus üles
sõnu helisema
valge pilvena
las lähevad kõrgelt üle
et ma ei saaks neid
sõrmitseda
lasta kõnelda hellusel
mida täis on mälu
mu pihkudel veel
ununenud pole
Su kahvatu nägu
huultel suudlus
jahedal laubal hing
saanuks kui lahtiseks
hauaks väga kauaks
tsüklist „Poisiiga“
Jõuluootus
Kaunid jõulud teel on juba
särab silm ja särab süda
kuused ootel metsateel
rõõmu juurde tuleb veel
Pilvist maha sajab lumi
sajab õhtust hommikuni
hõbehärma puistab kuu
kauniks muudab jõulukuu
Küünlasära hinge paitab
mured ära viia aitab
kauaks jääb põlema südame-
Nii väga me jõule vajame.
Ilusad sõnad
Tihti on nii,
et ilusad sõnad meil suus kinni on kõvasti,
surudes neid keele alla,
ise piineldes sedasi.
Ilusad sõnad tuleks lasta keele pealt valla,
siis on endal ja teistel parem olla.
Ei maksa häbeneda ilusaid sõnu.
Anna teistel kõrvadel neid kuulata,
ilusatest sõnadest puudusttundjat kostita.
Ilusad sõnad kauaks jäävad meelde,
nad soojalt istuvad su südame peal.
Ilusad sõnad rõõmsaks teevad meele,
nad ei maksa midagi....
Jaga neid teistelegi, ole hea!
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Südamejuured
Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.
Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...
Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...
Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna .....
Pruutkleit
Hommik sametklants ja säravkuldne
avab päevatrüginale linna.
Memm nii kookuspihtne, purumuldne
nõuks on võtnud kodust välja minna.
Mälestustekompsu sättis päeva,
ööstki poole. Nuttes kõhkles veidi.
Kauaks silmad ilmavalgust näevad...
Otsus lõplik, pakkis mõrsjakleidi.
Küll see palit ikka ramp on üll,
naaldub väravale- pole ammu käinud...
Hõikab:"Müia ruutleit, puhas pits ja tüll!
Vanaaigne, vähä päevinäinud!"
Astub härra kaabus, aadlitõugne,
peidab naerukurru silmanurka.
Nooruk žestis uljas, ropulõugne,
jõurab: "Mutt, tõid tä .....
Kohviku lummuses
Langesin täna kauni muusika rüppe,
toolilt tõusta kuradima raske.
Minemise rutt kadus korraga,
kuigi kellapealt pidin tõttama.
Ohvriks tõin kauni muusika,
mis pani hetke nautima,
kaugetest aegadest mõtisklema,
hinge rõõmustama ja pillima.
Kauaks jäin kohvikusse istuma,
ajataju kadus koos kauni muusika ja kohviga.
Kuid ma ei hakanud tõttama,
hingel nii hea oli korraga.
ideede hullus
ka sulle kauaks
pähe hakkas
vendlus vabadus ja võrdsus
nende ideede hukutav hullus
joobumise sünge julmus
see maruna käis läbi meele aja
endaga sind kaasa kiskus
see helge tuleviku vedur
tuhat aastat kulus
enne kui said sellest vabaks
küsima hakkasid
milleks elasid ja kannatasid siis
need miljonid naised mehed
kellele müünud nad olid
kord oma hinge ja vere
01.09.2022
midagi veel
mu nägu on unustanud
Su sõrmede paituse
kõrvad sõnade helluse
õlad käte kallistused
ammu see kuhugile
aihtunud
asemel valgusest
täitunud vaikus
oksal vihma tilk
millel peatub kauaks
aknast pilk
kõik katkematus
kulgemises
hetke sisse minemises
selles lihtsas olemises
Ilusad sõnad
Ilusad sõnad teevad südame soojaks,
annavad magusa tunde südame peal.
Ilusad sõnad hea meeleolu loovad,
siis tahaks soovida kõigile head.
Ilusad sõnad jäävad alati meelde,
jäävad kauaks mõlkuma südame peal.
Ilus on olla, kui ilusad sõnad,
vohavad keele ja meele peal.
Meenutuste päev
Nii hea on täna mõelda
ja meenutada päeva,
mil kokku saime, meie kaks.
See oli seesama päev,
kui päike taevas lõõmas
ja südamed meil kuumad olid mõlemal.
Ei öö ja päeva vahet siis me teinud,
me tunded olid puhtad, sügavad.
Kuu ja päikesele sai tõotus antud,
et surmatunnini truud, me mõlemad.
Ja mõtteis sõrmuski sai sõrme pandud,
kuldne täht langes ülevalt.
Oh, seda armastuse väge,
mis tänini ei ole kustunud seest.
Ja põletavaid tundeid südamele,
jätkub kauaks ajaks veel.
Tänagi oled mul ainukene,
oled seesama, armastav mees.
Lillele, tänus
ka mina kord põlvitasin
tüdruku ees
pole kustund tänagi
üleni see leek
hing kauaks jäi haigeks
sellest pohmelusest
vist iial ei saada kaineks
mis sest et enam
nii see ei piina
sai joodud selleks
kauagi viina
põlesid altaril kõrvuti
me küünlad
pilk pilgus kinni
me käsi need süütas
kuis nuttis süda
servadest kui alla voolas
tilkades vaha
jäi suitsema viimaks
Su pihk mu pihku
enam uksel ei otsind
kogemata riivand
