Sõnale kauaks leiti 76 luuletust (pop)
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
sünnipäev
Täna on tähtis päev,
ju sul on sünnipäev.
Kingime sulle midagi,
et rõõmustaksid vägagi.
See on sinu päev,
sa saad ju aasta vanemaks.
Tänane hommik rõõmustab sind,
sest sinu akna all siristab lind.
See päev sa saad kingitused
ja sul on nägu täis sära.
Kõik su sõbrad soovivad õnne
ja see päev jääb sulle kauaks meelde.
I.R.
Naistepäev
Ma leidsin Naistepäeva kesk 8andat märtsi.
See päev nii eriline, kus ükski lilleõis mis kingitud on südamest ,ei iial närtsi.
Südamest öeldud sõnad sellel päeval kauaks jäävad meelde.
Milleks teha suuri sõnu, pole vaja.
Iga mees sell päeval tuletada lihtsalt võiks meelde Naist,
kes talle eriliselt armas ja samas ka kinkida lilli kõigile naistele Naistepäevaks
elu on surm ja surm on elu
Keeran elule selja ma
tahan ära minna ma ka
sest elu on raske
ja surm on kerge
ma ei taha enam elada
ja seda rasket kooremat kanda
ma tahan minna
kuhugi kaugele linna,
mis seitsme maa ja mere taga,
kus elu on kerge
ja surm hoopis raskem
kui surm on tõesti see
see unenägude tee
kui tõesti uinudes sureme
ja surres lihtsalt uinume
kui surres näeme und
ja unes näeme surma
siis tahan ma surra
ja mitte kunagi tagasi tulla
sest uni on kerge
ja elu on raskem
elus peab tegema valikuid
unes aga teed mida õigeks pead
unes näed neid keda tahad
elus .....
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Kas on veel lootust?
Kui paluksin Jumalalt abi,
et ta sind tagasi tooks,
kas juhtuks siis see?
Kõik sain nii kiiresti läbi,
jäi see meil lõpetamata looks,
aga äkki, üritaks veel?
Ma ei jõua seda valu taluda,
ütle, kas mul oleks veel lootust?
Ma ei tahaks sind paluda,
aga mis õigustaks mu ootust?
Jätame sõbralikult jumalaga,
et minna oma valitud teed,
peites pisaraid, hammustan valust keelde.
Võitlen kohutava piinaga,
kui meenuvad hetked need,
mis jäävad mulle kauaks veel meelde.
Maivis L.
Kaua
me kohtusime
teadmata kas kauaks
meil jätkub igatsust ja kirge
ei teadnud siis
kas ärgand tundetuli
pea hääbub või on kaua vrge
ei teadnud sedagi
kas lootused ja soovid
kord tegelikkuseks ka saavad
või jäävad ulmadeks
mis kaugustesse
vaid aja möödumisel kaovad
aeg läks
me armastusel oli tuleproove
kuid püsima jäi tundelõõm
ja möödund aeg
vaid kinnitas me soove
et ühtesulamine on vaid rõõm
nii käsikäes
me rada kulgeb
ning südames on rõõm ja rahu
ja iga hommik
kui ta virgub
taas meie embusesse mahub
Armastatud Puu
Kõik läheb, kõik kaob, kõik ununeb
Vaid vaikus, see jäänu, ei purune
Uus müristav äike kui äratab viivuks
Siis see pole kauaks, see pole jäävaks
Elu on kaine ja radagi püsiv
Kesktee näib kuldne, kuid tahmast ta süsi
Uus müristav äike ei purusta oksa
Ta põrmustab juure ja kõik saabki otsa
Kõik läheb, kõik kaob, kõik ununeb
Ja vari vaid endast veel mõnitub
Äike, siis vihm, siis kevad ja suvi
Sel pole vahet kui all pole juuri
Puul kaovad lehed, kooristub tüvi
Aeg tuleb purema igat ta lüli
Uus müristav äike ja kerajas piksne
Lõpetab valu ja vabasta .....
Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid .....
Sünnipäevaks!
Se´s hommikus on lumelitrid maas
Ja lilli ulatavad ema hellad käed
Just täna aasta vanemaks sa saad
Sest on ju sinu sünnipäev.
****************************
Aeg justkui linnutiivul läinud,
Taas käes on Sinu sünnipäev.
Sa oled mitmel õnnerajal käinud,
Neid jagub kauaks – küll Sa näed!
Hinges igatsus ...
Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.
Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoojus siin ootab igatsev hell.
Pillgi nukker pole kõlamas ta trall,
iga klahv kus sinu , südamele valla.
Kuis oodata nõnda aastaaegu,kuid,
kirju , täita luules terveid vihikuid.
Aeg kiirelt aastaid elulõnga koob,
ka kohtumise päeva ligemale toob.
Hansi!!!
Viimane pidu ...
Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.
Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal asus raudteejaam.
Nii kiirelt kodust viis sind rong,
tagajärjeks aastaiks, vangi kong.
Pidu seal veel jõudmata sul alata,
peatas elu kauaks mis siin salata.
Võõrsil eksid , pahe laial - teel,
kitsa - raja õige , leiab sinu meel.
Hansi!!!
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....
Kui see sügis kestaks veel
Kui see sügis kestaks veel
ja lehed langeksid mu teel
Rändlinde teele saadaksin
neile järele vaataksin
vihmapilvi pillima sunniksin
Kui see sügis kestaks veel
ja härdaks muutuks minu
meel
Kauaks end sügisrüppe
peidaksin
Kõik muremõtted peast
heidaksin
Kui see sügis kestaks veel...
Meri
Lained tasa õõtsuvad,
ikka üles ja alla,
tunne, justkui hälli sees,
ikka üles ja alla.
Kajakad ei jahi kalu,
kalamehel ei näkka.
Näkid vesiroose,
upitavad üles laineharjale,
mis valutama küll paneb,
nende südame?
Taamal laevad kaugenevad,
pühin pisaraid soolaseid,
silmapiiri taha pilk,
jääb kauaks veel.
Meri on nii püha..
Rest In Peace
See pole kõik minu süü,
see, mis siin juhtus.
Sind enam pole nüüd,
meil plaan linna minna luhtus.
See õhtu veel kauaks meelde mul jääb.
See õhtu, kuis põletasin käed.
Seda tea, et
See õhtu, mil lahkusid sa,
sõbrad sind mälestades...
...langetavad pead.
Kõigil kurb on meel...
...ja pisarais nägu.
Süüdatud küünlad
ja hauale viidud lilled...
...miski pole enam endine...
...jälle üks sõber vähem...
...on see elu vast üks suur piin...
04.03.2008
Kapo Režiim
Tõesti külm on ja magada ei saa, õudus unenäod ja tekki läbi märjaks higistand, kapo mu kõnesid lindistab Andres Kahariga kohtumine mu maja taga seda kinnitab, igal liveil mind nad filmivad ja nagu nirgid aineid mu sõpradelt pinnivad, autogrammi jaoks baaris juurde liimivad, kui komistan nad tagaselja mu üle itsitand, kadedad justkui, vabavärsis nõnda kirglik ma, meel mida ükski kong eal vangistand, see maailm valmis mu tindis salmina, ja vaikus teid kõige paremini karistab, alati süttitan leeke kõikjal kuhu lähen, kahvatuvad mu kõrval need ise hakkanud super tähed, täis .....
— Maarjo K