Sõnale kaugel eemal leiti 30 luuletust
Aastaid kaugel ...
Eemal kodumaa ja tema rannad,
sulle kallid, hinges keda kannad.
Siis igatsuse väele , alla annad,
ei võõrsil hoia, ka taevamannad.
Kodus tagasi , kui uuesti sünnid,
möödas mured , igatsus sunnid.
Oma rahvaga , tulevikku kõnnid,
olgu rõõmu , või kurbuse tunnid.
Säratu kivike
Ja istun mina siin,
jälgin sind kaugelt eemalt.
Tahaksin sind nii
näha veidi lähemalt.
Oled ilus, kena,
oled väga huvitav.
Sinu sära kõige ilusam,
kumab üle terve ilma...
Ja istun mina siin,
vaatan sind eemalt.
Ja istud sina seal,
ei näe mind siin.
Sinust eemal...
Olen nähtamatu,
putukas, märkamatu.
Ning sulle ebaoluline,
säratu kivike.
Minu päike...
Need meelad söekarva silmad…..
See pilk mis nii siiras ja aval..……
Teeb kaunimaks sombused ilmad…
Huulil naeratus, kelmikas, kaval…
Juustes kevadist kuldkollast sära…
Soojust kiirgamas süda ja hing.
Talv põgeneb kaugele ära…..
Nähes eemalt tulemas sind...
Kaelas kuldsetest kiirtest kee…
Ma tean…....minu päike on see…
taeva all lumi sulab
nüüd iga tund
hing pakatab kui
oksal pung su sooni
täidab kevadvete
avar tulv kurgus
tema kipitav sund
eal sellega ära ei harju
Maal Linnutee servas
taeva all lumi sulab
vesi kraavides vulab
tulemas on kevade
tali jääb jälle päevast
kaugele eemale
lillede lapsed tuulest
vaaruvail jalgadel
päikest joovad peenral
kas annad andeks?
nagu veri, mis voolab mu veenides,
lojaalne kui OTH- see mul geenides.
end tervendan Jumalat teenides,
ent pühakirja loen ma veerides.
see on enamasti minu süü-
olen teistest kaugel, üsna eemal.
pidid tulema, kus jäi mu raudrüü?
oled kaugel, ometi vajan Sind nüüd.
ja kaugeks olen ise Sind seadnud,
oli aeg, kui paremat ma ei teadnud.
leian end ikka Sind igatsemas,
hingest nuttes, taevapiiri silmitsemas.
tunnen liigset häbi,
et Su poole taas pöörduda.
tunnen, et mu elu on läbi,
ja ei suuda sellest mööduda.
tean, et hetkest, kui Sind hüüan,
oled minuga, e .....
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
öös on asju
mida tarkki pelgab
vaatamast end keelab
aeg kui haihtub kellas
päev on alles kaugel eemal
kui mäega saab kokku mägi
jõega jõgi
ööst toob sind üksnes läbi
sõna võimas vägi
*
teist aega elamiseks
pole antud
sessamas lehtib koltub
aeg ja ruum
päevas mis on kaasa antud
süda olema peab kuum
aja sõmerja pinna all
juurteks hargnevad tasakesi
nii arm kui nukrus hall
valus silmavesi
*
kool sõjavägi politsei
hullumaja kõrge plank
vangla kivist sein
kuis pingutate
aeg et püsiks koos
poleks peast
segi läinud loom
.....
Langenud
Ma mõtlen
ingel küll
miks on sinu tiivad
alati stardivalmis
miks pole need kui lindudel
kehapidi kokku pakitud
Kas sa kardad midagi
ehk saatanat
tõsi- kuna oled kodust na kaugel
tundud na haavatav
ehk kardad mind
päriselt mind teadmata
mind- loomulikku inimest
ehk kardad iseennast
kardad langemist
kardad et lõpetad minu käte vahel
Ära karda
mu ingel mu iludus- tule
minu juures on ennegi ingleid käinud
kõik nad on rahule jäänud
tiibadega pole seni ükski olnud
aga vaevalt need segavad
ilus oled sa küll
ehk teistest ilusamgi
luba- ma vaatan sind lähemal .....
Leian end toolil tukkumas
Kuskil kaugel kuulda on
koolikella kaja.
Ta nagu tilisev kelluke
varakevadisel ajal.
Kirjud lehedki juba
langevad teel.
Varsti jalg tatsub
uuel kooliteel.
Linnudki sädistavad
täies hoos
ja mõnus tuuleiil puhub
lõunakaare poolt.
Paljudele uus on rännutee
kurvalt võib mõnele lõppeda see.
Vahest nii karm on
eluke.
Rukkipõld kui meri lainetab
eemal kajakas kisendab.
Üks laevuke on rannast lahkumas
valges purjes seal valendab.
Üksik majakas silma pilgutab
laevukest ta teel valgustab.
Päike on silmapiiri taha kukkumas.
Leian end kamina ees
tukkumas.
Vetevoog
Nii mõnus on vetevoos olla
tuul tasa sind kiigutab
lainetus käib üles ja alla
pea kohal kajakas tiirutab.
Lasen end voogudel kanda
kaugele, kaugele siit
eemalt vaatan koduranda
ei tea, kuhu laine mind viib.
Las olla vaba mu süda
las vaba olla mu hing
vetevoog tasa, tasa
teab, kuhu mind viib.
Rahu on see, mida vajab
mu süda ja rahutu meel
vetevoog kaugele kannab-
kõik mõtted, mis kurvad mu sees.
Unelainel
Unelainel üles-alla,
kiigub väike laevuke.
Laevukesel hea on olla,
seal mu unenatuke.
Unelaine tasa, tasa,
kannab laevukest kaugele.
Kannab mõtted kaugel ära,
muremõtted eemale.
Unelainel hea on olla,
nii sügav on unenatuke-
Et ei tahaks ärgatagi,
tagasi jõuda reaalsusse.
mõistulugu 1osa
Öeldakse et päike ei saa kuud armastada
ja vastupidi
Aga ütlevad need, kes on jäigad
oma mõtetes ja tunnetes
Päike ja kuu on kumbki omal
orbiildil...jah on..aga kas see
on takistus asrmastuseks?
Ei
Öeldakse et päike ei saa kunagi
kuud endale või vastupidi...
Nad unustavad selle
et ükskord päikese võim
kasvab ja ta võtab
endasse kõik planeedid ja ka KUU
ja siis kui kõik on päikeses..
ta plahvatab
Koos kõigega
ja nii sünnivad uued tähed
supernoovas
Kui päike ja kuu kohtuvad
üksteise sees
ei ole vahet, kes esimesena armastas
või oma esimese sammu teg .....