Sõnale kaugel leiti 434 luuletust
Putini lihavõtted
Karu isandale tuli postisaadetis
läänest mitte kaugelt
üllatuse üks pikk - kõrv saatis
selleks Jänku Juss Eestilt;
avab Putin söödava muna
ja oli šokolaadi imetlemas
aga see jäi söömata kuna
atendaadina kink plahvatas;
nii Kremlis sai korjata
diktaatori verd ja liha
seda siis loomadele sööta
polnud pühadel paremat teha
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
Kättemaks
Külm süda ei rahulda seda,
kes vägistab ja surma loob,
ta jälgi peitmas on kehad,
surm tema hinge rahu toob.
Ta tapab vaid neid, keda julgeb,
hiljem jookseb, kui tugevat veel
kaugelt märkab, on vaid tema hingel
paljud lõppenud elud ta teel.
Ta võib öelda ükskõik, mida tahes,
tema palveid ei kuule, ei näe,
kui lõppeb ta elu, mis vale,
läbi ohvrite kättemaksu käe.
- Tarmo Selter -
2022
Maa tund
Maa tund on hetk, mil mõtleme:
"Kus elame, kes oleme?
Mida elult tahame
kuhu ajas tõtleme?"
See on hetk, kus kahtleme:
"On kõik õige, mida teeme?
Kas elame ainult hetkes veel,
mõtlemata kaugele?"
Meie eluead väikesed
on vaid hetked hetkedes
maa pikkades aastates,
kuid suured mõjudes.
Me oleme erinevad,
kuid maa on meil üks,
prooviks hoidagi seda
meie laste tulevikuks.
- Tarmo Selter -
Hinge vägi
Sa kaugel näed siramas tähti,
päikest säramas kullasel maal,
vaikselt tärkamas õisi ja lehti
märkad ärkavas looduses taas.
Olles elu ja loodusega üks,
püüa väge sealt ammutada,
ava endale kooskõlas uks,
leides hinge sealt vägevama.
Ta hoiab ja kannab Sind kätel,
tunneb rõõmu Sinuga koos,
järgnemas Sulle, kui lähed
edasi oma elus ja loos.
- Tarmo Selter -
2022
Sina, ikka Sina
Eile ma mõtlesin,
et Sa oleksid tulnud mulle haiglasse järele,
ma teadsin seda,
oleks kohvi toonud ja lilli toonud ja
ma ei ole üldse paljunõudlik
Kristalle võib-olla oleksid ka toonud
Oleksid arstidega suhelnud ja eeskujulikult valinud nende seast parima
See tundub nii Sinulik, lihtsalt
Hoolitseda oma lähedaste eest
Sellepärast ma teadsingi, et Sa oleksid tulnud
ja see poleks Sinu jaoks olnud üldse mingi vaev
Mäletad neid koeri, kes teineteise poole lippasid?
Võimalik, et metafoorselt olemegi need meie
"Meiel" ei ole veel identiteedi
See on määra .....
Olen see, kelleks loon ennast olevat.
Arenda ennast, areneb ka maailm.
Ava ennast, avaneb ka maailm.
Usu endasse, usutakse ka sinusse.
Arvatakse, et ma olen kõva sõnavõtja ja lobiseja,
tegelikult mulle meeldib hoopis kuulata.
Ma kuulaks hea meelega ja olen kuulanudki palju
Jordan Petersoni kõnelusi elust ja olust.
Ma ei karda oponente, ma ei karda vaidlusi,
ma ei ole kakleja, ma võin olla väitleja,
aga iga hea väitlus,
peab olema põhjendatud.
Ma kindlasti ei tule ära võtma kellegi mehelikkust,
seda pean aeg-ajalt meelde tuletama,
selles kehas ma olen naine ja selleks ma ka jään,
mul ei ole minge .....
Eksistents
Ma tahan näha kaugele
Kaugemale horisondist
Edasi merepiirist, üle mägede
Läbi laugede
Ma tahan näha ööd olemas
Kui ma magan
Ma tahan näha päikest tõusmas
Juba enne kui ta ilmub silmapiiri tagant
Ma tahan teada mis on eksistents
Siis ma tunnen ennast vabalt
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Avatud
Aeg on selline nagu ta on
nii siin kui kaugel kodust,
pinged tekitamas sõjatolm,
avades meile julmuse ust.
On elusid raisatud palju
selles kurjuse sõjarattas,
ajas ehk inimsugu harjub,
kuid ei jäta unustamata.
Hinged, nii noored kui vanad,
haiget on saanud ajatult,
kui neil ongi midagi vaja,
hoiame südamed avatud.
- Tarmo Selter -
2022
Lähedaste hüüd
Kuhu Sa kadusid,
Sina, kes Sa olid siin?
Nüüd lõpuks adusid,
kui õrn on elu piir.
Kuhu läksid Sa,
alles olime koos?
Veel kord kohtuda
oli Su ainuke soov.
Siiski näha Sind
enam ei keegi saa,
on juba kaugel hing
valvamas lähedalt.
"Kõik, kes lahkusid,
tulge tagasi nüüd!"
nii kauguses kaigubki
kõigi lähedaste hüüd.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus pole kuskile kadunud
kuigi kõnnid juba pilvepiiril
endast märku siiski andnud
korduvalt oled unenäoriiulis.
Röövis koosolemise õnne meilt
liivakellas armutult pöörlev vanadus
tabas südant märklauana meeleheit
lahkumishetkel kingitud kallistus.
Särama jäi hingele taevatähena
näitamaks kaugele teed kuhu lähed
Sulle kunagi järgi tulen ma
et viibida igaviku üksteise lähedal.
Esimene medal
Eesti lipp püstitatakse
kaugele idamaale lumme
see kaunis päev mälestakse
täna, homme ja ülehomme!;
olla sangar sugu ei küsi
igaüks tuleb medalijahile
konkurents kaua ei püsi
ainult parimad saavad sihile;
neiu, alles 19
hinges suur lootus
trikke oskab üht - teist
maandudes õnnetus juhtus;
Kelly, küll oma ala noorim
nüüd vaesem ühe suusaga
aga oled kaunis ja parim
ja rikkam ühe medaliga
Tšehhi vs Venemaa Jne...
2 slaavi rahvust jääl
ristasid oma kepid
kaugel idamaal sääl
kus valitsevad kommunistid;
kodune paik idanaabrile
kes 5:6 kaotas
endast väiksemale riigile
mida eestlane ootas;
lõpp tuli Tšehhi kasuks
järjekordne häbi karule
kellele on lahti uks
saab teibi ette koonule;
AGA...
ei tea, kui kaua olümpial
sest uuel nädalal läheb sõjaks
karu teinud pesa Ukrainal
spordist kandub üle jaks;
et sissetung alustada
kas siis lahkutakse mängust?
tuld hakatakse lennutada
Euroopasse idanaabri perseaugust
Mina
Liigun tuulena üle taeva,
paitan pilvedena õhku,
seilan kaugel tähelaeval
öösel koidikule vastu.
Voolan ojadena aasal,
sajan vihmana alla,
talvel valgel lumevaibal
päästan külmaiilid valla.
Nõnda vaikselt liigun ajas,
kaugel kõikjal kõiksuses,
olen olemas siin täna
oma kaotustes ja võitudes.
Elan meeltes ja südameis
ka siis kui mind pole,
kuni vastu tuleb ajasein,
vajun meeltest kaugemale.
- Tarmo Selter -