Südamest kild on rebitud Lahkumisvalu mind tabanud Minu südamekild rändas kaugele Oh,milline valu,mu kullake!
Ei ole sind näinud kaua piir lahutanud meid Hirmu tundes aina hägune kõik näib Lootus tärkas siiski näha sind,mu arm Kaks südant kokku saidki purustatud elu karm
Äädikakärbseid päästan morsi pääl ja sõdadele mõtlen kaugel sääl. /Mari*Uri/
Kuulsin kauguses käo kukku, sinilill oli lume all tukku, raagus oksalt vihma tilkus, minu mõte kevadel' mõlkus.
...midagi ei tule pähe, aga südamesse küll...
põleb ülal täht metsa all sinilillel avaneb päikse käes arglikult õis mõelda ei julge et üha suureneb tähe ja lille vahel otsatult kaugus
Põrgukatel veel täie auruga keeb, Vanakurat istub poolenisti seal sees. Pole kaugel päev, mil ta katla põhja vajub ja tast järgi must aurupilv vaid jääb, mis kaugustessse hajub
Meil tunnetest tihti on puudu Ning elu täis põlgust ja viha Sa seisad kaldal kuid mõtted On kauguses taevases sinas.
ilus inimene kalju tipus püüdmatus kauguses naudib sära sinu kannul vahel sinu embuses