Sõnale kaunid leiti 111 luuletust
Kaunid jõulud tulevad
Kogu ilmakaar on täis
jõulutähti säravaid.
Igas aknas paistab tuli,
ootusärevust on õhtust hommikuni
Valget lund et oleks veel,
püsiks hinges rõõmus meel.
Siiski hingel vahet pole,
jõulud jõuavad kohe, kohe!
Süda täitub rahu-ja rõõmuga,
seda ka ilma valge lumeta.
Jõulud on nii ilusad
ja armsad otsata.
Kaunid luuletused
Kõik luuletajad nii armsad on
ja hella hingega,
kuid hingelähedasem mulle on,
Leelo Tungal.
Ta imearmsad luulered
hinge lähevad
ja süttima lööb lõkkeleek
minu südame peal.
Leelo luules on nii palju sära
nii palju nukrat igatsust.
Kuhu see tal' mahub ära,
küsimus mul number üks?
Ons' loodus kinkinud tal ande
ja kasvatanud kui lillelast?
Miks hing siis vahel on nõnda raske,
see küsimuseks number kaks?
Leelo Tungalt, kui teda kohtaks,
tal' sületäie lilli tooks.
Teda kallistaks ja sügavalt ohkaks, palju ei pärigi,
sest luuletused räägivad
mu lemmiklu .....
Tule kallim!
Tule kallim,
lähme koos kuldset sügist nautima!
Võtame seda päeva kui viimast,
venitame kuldset sügispäeva pikemaks.
Pakun välja käidud teed ja metsarajad,
kus varjul ammused ajad.
Kuulama ja otsima käo kukkumise kaja,
mis nüüdki õrnalt kõrvus kajab.
Tule kallim, veel ei ole hilja
tuju uueks luua ja ka kõigest hingest hüüda:
"Ilus oled,
armastame sind kuldne sügis!"
Suvelõpu päevad
Küll need suvelõpu päevad on kaunid
ja hoiavad rõõmu üleval.
Suvelõpu päevad on teistmoodi soojad,
nad kuidagi hinge lähevad.
Lindudelgi pole ruttu
traatidele koguda,
pääsupere räästa all veel
lõbusat viisi vidistab.
Päikegi naeratab veel laialt,
tõuseb sinitaeva kõrgele.
Suvelõpu soojad päevad
säravad veel kaugele.
Ilus suvehommik
Aknad valla,
lõbus linnukene laulab,
soe tuuleke mängleb aknakardinais.
Päikene kiirgab,
loodus kõik ärkab,
tunne soe on südamel.
Ilus päevake kutsub välja,
vihmanukker aeg ootel on veel,
sügispime aeg samme sätib teel.
Hingest kaotsi ei saa lasta
rõõmsat meelt,
igas päevas midagi head ootamas on ees.
Armastust täis kevad, suvi
Päike sinitaevas lõõmab,
lilli täis on metsatee,
rohetavad puud ja põõsad,
suveimed poolel teel.
Kevad suvesse jäljed jätnud,
neid jälgipidi suvi käib,
kaunilt puhkevad pungad õide,
mis veel puhkemata jäid.
Armastus kõik puhkend õide
kaunil kevadel,
suvekuumad tunded kaua
püsivad südamel.
Kevad, lehvitan nüüd sulle,
mulle sinagi,
küllap kohtume me jälle,
seniks hüvasti
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
Armastus elab ja hingab
Lilledega Sind üle külvasin
kaunil suveajal
õitemerre Sa uppusid
avatud oli armastuse värav
Päike säras ja sillerdas
paistis Su südame sisse
magusalt suu maigutas,
kui kinkisin Sul punaseid kirsse
Nüüd suvest sügise on saanud
kirjud lehed katmas maad
kauneid lilli suvest jäänud vaasi,
mis laua peal
Sul sügis kulda kingin nüüd,
et rõõm jääks südame,
et aastasse jääks kaksteist kuud,
ja õnnesära nende sisse
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....
Kevadõis kannike ...
Talveunest me kodumaa ärkab,
linnulaul , rohelus , lilli tärkab.
Kingid kaunid päikeselt need,
süda rõõmsam, kutsuvad teed.
Meelitab kevade minema õue,
valgus energiat laadima põue.
Jälgima ilu , mis looduse sees,
liblikaid õhus , elu mis vees.
Põhjas ootad , soojust kui ime,
pidevalt külm , väljas on pime.
Kevad kosutab südant , hinge,
võtab mured , maandab pinge.
Õiekest märkan nüüd väikest,
kannike siin , tänamas päikest.
Kummardab , silmad on maas,
kuis lõhnab see kevadõis taas.
Puhkeb pungana õnne ootus,
helge homse , saatuse lootus.
Elu .....
Elu-Sünd
Inimene sünnib siia ilma
nii armsa ja nääpsukesena.
Siin ilmas on nii palju kurja,
hakkab inimest mõjutama.
Inimene sünnib siia ilma
ei anta talle valida-.
Kes rikkusesse, kes vaesusesse,
saatusega tuleb leppida.
Inimene sünnib siia ilma
armastuse ja valuga,
kahjuks ei saa elu
kõike head meil pakkuda.
Siiski on meil kaunid jõulud,
mis hingel rõõmu kingivad,
südamel soojust annavad
ja kurbuse kaugele kannavad.
Talv on saabunud
Puudelt lumi maha potsab,
linnulaul on amma lakkand.
Leevikesed punakõhud
vaikselt siutsuvad,
rasvatihased kollakõhud
pekki nokivad.
Luikedel on lumi taga,
nad lendu tõusevad,
kajakad jäävad merel maha
ei sunni talv neid lahkuma.
Mis sa ikka oskad teha või öelda,
saabumas on kaunid pühad,
aeg on tõtelda.
